ANALÜÜS | Rohkem kui poolte lapsevanemate töötamist on mõjutanud lasteaialaste kodusolemine või koolilaste distantsõpe
Sotsiaalministeeriumi tellimusel viis Turu-uuringute AS aprilli keskel läbi küsitluse, et analüüsida perede toimetulekuga seotud küsimusi. Millised mured kimbutavad lapsevanemaid eriolukorras, uuris sotsiaalministeeriumi analüütik Age Viira.
Ühest küljest on muutunud paljude tööl käimise võimalused ja harjumused, teisalt on tulnud lapsevanematel kohandada oma töö ja pereelu sobivaks seetõttu, et (põhi)kooliealised lapsed on distantsõppel ja lasteaialapsi pole soovitav viia lasteaeda. Seda eelkõige seetõttu, et kogu perega oma tervist hoida ning ise tervena püsida. Küsitlusest ja selle tulemuste analüüsist selgus, et eriolukorrast tingitud kodust elukorraldus peab koormavaks ja stressirohkeks rohkemal või vähemal määral ca 44% neist lapsevanematest.
Samas leidub ca viiendiku jagu ka neid peresid, kellele kodukesksem elukorraldus (sh distantsõpe ja kaugtöö) ka suuremal või vähemal määral sobib ning üksjagu on ka neid lapsevanemaid, kes ei oska ühte või teist seisukohta koduse elukorralduse stressirohkuse või sobivuse osas võtta — need on lapsevanemad, kes vastasid küsimusele „nii ja naa” ja näevad ilmselt praegusel eriolukorra ajal nii pere rõõmustavaid kui koormavaid aspekte.
Ootuspäraselt on koduse elukorralduse stressirohkus ja sobivus seotud laste arvuga, sest just neis peredes on rohkem eri vanuses lapsi, kes vajavad lasteaiast ja koolist kodus olles abi igapäevatoimingutes või distantsõppel.
„See on nii keeruline olukord, et pole sõnugi. Kui kodus on 3 last siis läheb terve päev nende kodutööde ja õpetamistega,” kolme lapse ema Lõuna-Eestist
Kolme ja enamalapseliste perede lapsevanematest nõustus 28% täielikult, et eriolukorrast tingitud elukorraldus on pereliikmetele koormav ja/või stressirohke ning nende perede seas oli üle poolte, kes ei nõustunud, et kodukesksem elukorraldus on perele sobiv.
Stressirohkus on seotud ka paljudele peredele sissetulekute vähenemise või kaotusega. Väitega, et eriolukord on vähendanud pere sissetulekuid ja toonud kaasa pere majandusliku olukorra halvenemise, nõustus täielikult veerand küsitletud lapsevanematest ning 17% pigem nõustus. Seega on peresid, kelle majanduslikku toimetulekut on eriolukord suuremal või väiksemal määral halvendanud, kokku ca 42%.
„Sissetulekud on peres väga suurel määral vähenenud, mis mõjutab toimetulekut. Samuti on vähenenud oluliselt ka töömaht, mistõttu on suur oht tööst ilma jääda,” ühe lapse ema Põhja-Eestist
Koormus väikelastevanematel
Kriisieelsed uuringud näitavad lapsevanemate kõrgeid hõivenäitajaid — Eesti Tööjõu uuringu andmetel oli 2019. aastal 20-49 aastaste alla 18-aastaste lastega meeste tööhõive määr 94,5% ja naiste tööhõivemäär 72,2%. Küsitluse hetkeks olid koolid mitu nädalat suletud ning lapsi pole olnud soovitatav lasteaeda viia. Laste eest hoolitsemise tõttu märkis ca veerand lapsevanematest („pigem” või „täielikult” kokku), et ei ole saanud tööd ise vajalikus mahus teha ning umbes sama suur osakaal lapsevanematest märkis sama teise lapsevanema kohta.
„Kolme koolilapsega ja ühe lasteaialapsega paralleelselt töö tegemine on pea võimatu. Tööd on võimalik teha vaid piiratud arvu tundide ulatuses,” nelja lapse isa Põhja-Eestist
Ühe mittetöötava vanemaga peredes (kelleks enamikel juhtudel on laste emad) on saanud teine lapsevanem jätkata töötamist vajalikus mahus suurema tõenäosusega (15% mitteaktiivsetest lapsevanematest nõustus, et lapse teine vanem ei saa tööd vajalikus mahus teha).
„Abikaasa on lastega kodus, emapuhkusel. Laste lasteaeda mitte viimine ei mõjuta meid palju,” kolme lapse isa Lääne-Eestist
Ka tööturul aktiivsetele naistele on langenud eriolukorrast tulenev täiendav laste eest hoolitsemise koormus, seda eelkõige laste isade arvates- isadest oli märkimisväärselt suurem osakaal neid, kes nõustusid täielikult (20%) või pigem nõustusid (16%), et lapse/laste eest hoolitsemise tõttu ei saa lapse teine vanem (üldjuhul laste ema) vajalikus mahus tööd teha.
Lapsevanemaid, kes ei saa tööd osaliselt või täielikult vajalikus mahus teha, oli rohkem nende seas, kelle peres kasvab nooremaid (eelkooliealisi või esimeses kooliastmes käivaid 7-10-aastaseid lapsi. Nendes lapsevanematest ca kolmandik nõustus pigem või täielikult, et ei saa vajalikus mahus tööd teha.
Joonis 1. Palun hinda väiteid, kuidas on Teie pere praeguses eriolukorras toime tulnud töö- ja pereelu ühitamisega? (N=605)
Mis saab edasi?
Palusime lapsevanematel hinnata tuleviku vaates oma pere võimalikku olukorda ja toimetulekut siis, kui eriolukord kestab edasi ja koolid oleksid pikemat aega suletud ning lapsi poleks soovitatav lasteaeda viia (joonis 2).
Enamik (63%) lapsevanematest saaks täielikult või pigem jätkata töötamist samal viisil nagu siiani eriolukorras. Siin eristuvad üksikvanemate (enamikus emad) perekonnad, kus ka eriolukorrast tingituna igapäevaselt lapse teise vanema abile loota ei saa. Ühe vanemaga peredest ca vaid pooled saaksid jätkata töötamist samal viisil nagu siiani.
Vähemalt ühe pereliikme sissetuleku vähenemist või töö kaotust kardab täielikult või pigem üle veerandi (28%) lapsevanematest. Seejuures tunnevad end pere majandusliku olukorra halvenemisega seoses ohustatumana kolme ja enamalapselised perekonnad (44% pigem ja täielikult kokku) ning eelkooliealiste lastega vanemad (38% pigem ja täielikult kokku). Samuti muretsevad oma pere majandusliku toimetuleku pärast rohkem vene keelt kõnelevad lapsevanemad, kellest ca 40% kardab osaliselt või täielikult kokku vähemalt ühe pereliikme sissetuleku vähenemise või töö kaotuse pärast.
Veerandile lapsevanematest osutuks töö- ja pereelu ühildamise jätkamine väga keeruliseks ning kodune olukord stressirohkemaks ca 38% lapsevanematest (nende väidete puhul „osaliselt” ja „täielikult kokku). Mõlema väite puhul muretsevad rohkem lapsevanemad peredes, kus kasvab eelkooliealisi või 7-10-aastaseid esimeses kooliastmes käivaid lapsi. Samuti on rohkem murelikud vene keelt kõnelevad lapsevanemad, kellest 35%-le muutuks töö- ja pereelu edaspidine ühildamine eriolukorra piirangute kehtimisel keeruliseks.
„Pikka aega täiskohaga tööl käia pole võimalik, kuna 7-8-aastast last on vaja valvata, aidata kodutööde tegemisel ja arvutiga töötamisel, aidata toitu valmistada. Kui suvel pole võimalust last laagrisse viia, tekivad tööl tõsised probleemid,” kahe lapse ema Põhja-Eestist.
Koduse olukorra võimalik stressirohkus teeb muret kolme ja enamalapselistele peredele ning eelkooliealiste ja esimeses kooliastmes käivatele vanematele — ka tulevikuvaates on just nende perede lapsevanemad eriolukorrast tuleneva elukorralduse osas kõige murelikumad.
Joonis 2. Palun hinda väiteid, kuidas tuleks Teie pere toime, kui koolid oleksid pikemat aega suletud (nt kuni suvise koolivaheajani) ja lapsi poleks soovitatav lasteaeda viia (N=605)
Blogipostitus põhineb küsitlusel, mille viis sotsiaalministeeriumi tellimusel läbi Turu-uuringute AS, 24.-26.-aprill 2020. Uuringus küsitleti telefoni ja veebi teel kokku 605 Eesti lapsevanemat, kelle peres kasvab eelkooliealisi ja/või põhikooliealisi lapsi. Sotsiaalkindlustusameti andmetel elab Eestis ca 146 000 peret, kus kasvab kuni 16-aastaseid lapsi.
Ülevaatega analüüsi tulemustest on võimalik tutvuda sotsiaalministeeriumi veebilehel.
Millises vanuses laste vanemaid olukord enim mõjutab?
Praegune eriolukord on kodus töötamise ja õppimise korraldamisega seadnud eriti suure koormuse lapsevanematest töötajatele. Seetõttu otsustasime vaadata täpsemalt, millises vanuses laste vanemaid on eriolukorras töötamise muutused kõige rohkem mõjutanud, millistes sektorites töötavatel lapsevanematel on muutused olnud kõige keerukamad ning kuidas on muutunud perede sissetulek. Tuginedes aprillis Turu-uuringute AS poolt läbiviidud küsitlusele, analüüsis sotsiaalministeeriumi töö- ja pensionipoliitika osakonna nõunik Pirjo Turk lähemalt töötavate lapsevanemate olukorda.
Milline on lapsevanemate töötamise olukord pärast eriolukorra kehtestamist?
Turu-uuringute AS läbiviidud küsitlusest selgus, et 36% lapsevanematest on kaugtööl või teeb kaugtööd senisest suuremal määral. Võrdlusena avaldas märtsi lõpus CV Keskus oma analüüsi kaugtöö kasutamisest, kus selgus, et Eestis teeb eriolukorra ajal kaugtööd 30% töötajatest. Seega võib järeldada, et lapsevanemate seas on kaugtöö tegemise võimalusi mõnevõrra rohkem. Ilmselt on see tingitud ka sellest, et võrreldes kõigi Eesti hõivatutega, on lapsevanemate seas rohkem kõrgharidusega töötajaid (Tööjõu-uuring 2019). Meie analüüs näitas, et just kõrgharidusega lapsevanematel on rohkem võimalusi teha kaugtööd — seda tõdes 67% kõrgharidusega lapsevanematest.. Samuti oli kaugtöö tegemise võimalus suurem eesti keeltkõnelevate lapsevanemate seas (42%) võrreldes vene keelt kõnelevate lapsevanematega (20%).
Piirkonniti on kaugtöö tegemine vähem levinud Kirde-Eestis (Ida-Virumaal, 19% lapsevanematest) ning kõige rohkem levinud Põhja-Eestis (Harjumaal, 43% lapsevanematest). Suuremad võimalused on kaugtöö tegemiseks avaliku sektori töötajatel(60%), erasektori töötajatest tunnistas seda vaid 30%.
Kuidas on muutunud töökoormus?
Peaaegu igal kolmandal (32%) lapsevanemal on töökoormus vähenenud, kuid suurenenud ligikaudu igal seitsmendal. Kuna kaugtöö tegemise võimalusi on rohkem avaliku sektori töötajatel, selgitab see, miks töökoormus vähenes rohkem just erasektoris (37% vastajatest) võrreldes avaliku sektoriga (14% vastajatest). Eriolukord on suurenenud töökoormuse kaasa toonud hariduse (36% vastajatest) ning tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandetöötajatele (42% vastajatest), mis seletab ka seda, miks töökoormuse suurenemist on märkinud rohkem just avalikus sektoris töötavad lapsevanemad (28%). Samuti on just kõrgharidusega lapsevanemad tunnistanud, et nende töökoormus on suurenenud (21%) võrreldes ülejäänud lapsevanematega.
Töögraafik muutus oluliselt veidi enam kui neljandikul (27%) lapsevanematest ning töö sisu muutus olulisel määral viiendikul (21%) lapsevanematest. Töögraafiku muutus puudutab rohkem avaliku sektori töötajaid (39%), eelkõige haridusvaldkonna töötajaid, aga erasektorist ka majutuse ja toitlustuse ning hulgi-ja jaekaubanduse valdkonna töötajaid.
Puhkusi on pidanud eriolukorra tõttu ära kasutama vaid 4% lapsevanematest, kes vastasid, et on eriolukorras välja võtnud mõne tasustatud puhkuse (nt põhipuhkus) ning 2% mõne tasustamata puhkuse (nt tasustamata lapsepuhkus).
Töötuks jäämist märkis aprilli keskpaiga seisuga vaid 3% lapsevanematest. Kõige enam on selles osas kannatada saanud üksikettevõtjad (17%).
Kuidas mõjutas lapsevanemaid distantsõpe ja soovitus lapsi mitte lasteaeda viia?
Enam kui pooli küsitletud lapsevanemaid (60%) on mõjutanud täielikult või osaliselt see, et lapsed on nii-öelda kodusel režiimil. Kõige rohkem on mõjutanud see lapsevanemaid, kes töötavad hariduse või tervishoiu ja sotsiaalhoolekande valdkonnas (vastavalt 85% ja 75%). Kõige vähem on see aga mõjutanud lapsevanemaid, kes töötavad ehituses — 58% selles sektoris töötavaid inimesi tõdes, et laste kodusolek pole nende tööd mõjutanud.
Küsitlusest selgus, et mida nooremaid lapsi on peres, seda rohkem on laste distantsõppel ja lasteaedadest kodusolek mõjutanud lapsevanemate töötamist. Seda ilmestab hästi ka joonis 2.
Mis on juhtunud sissetulekutega?
Kuigi suurem enamus ehk 59% lapsevanematest vastas, et eriolukorraga seoses pole nende sissetulek vähenenud, on üle kolmandiku (ehk 36%) neid lapsevanemaid, kelle sissetulek on seoses eriolukorraga vähenenud ja 5% on jäänud sissetulekust ilma.
Allikas: Sotsiaalministeeriumi ajaveeb
