Meie riik riik ei pea vajalikuks toetada nende laste psühholoogilist nõustamist, kes on sunnitud aastaid perevägivallaga ühe katuse all elama
…ja kui teda üldse enam ei oleks, siis ei peaks isa ka ema peksma!
See väike tüdruk ei jaksa enam elada.
See on tõestisündinud lugu, aastast 2020…
Ka see on tõsi, et kuuendat aastat järjest palub Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond heade annetajate abi, et neid väikeseid katkiseid hingesid aidata — võimaldada koos emaga varjupaika sattunud lastele psühhiaatrilist ja psühholoogilist abi! Tartu naiste tugikeskusesse (Naiste Tugi- ja Teabekeskus) ja Tartu Tähtvere Avatud Naistekeskusesse sattunud laste aitamiseks vajame sel aastal kokku 49 612 eurot.
Tõsi on kahjuks ka see, et riik ei pea endiselt vajalikuks toetada nende laste psühholoogilist nõustamist, kes on sunnitud aastaid perevägivallaga ühe katuse all elama. Alates 2017. aastast toimub naiste tugikeskuste rahastamine riigihanke kaudu, kompenseeritakse peamiselt naiste nõustamist. Lapsed saavad tugikeskustes riigi poolt rahastatud nõustamist vaid siis, kui on algatatud kriminaalasi ja neid suunatakse nõustamisele Ohvriabi poolt. Kahjuks teame liigagi hästi, et kriminaalmenetluseni jõuab lähisuhtevägivalla juhtumitest vaid jäämäe veepealne osa.
Lähisuhtevägivalla tõttu kannatanud lapsed vajavad abi!
“Kurb on tõdeda, et lähisuhtevägivalda järjepidevalt taluma pidanud laste toetamine on Eestis jätkuvalt vaid annetajate õlgadel. Oleme näinud kõlavaid loosungeid, kuidas perevägivallaga tuleb võidelda ja kannatanuid aidata, kuid lahendusi meie kõige nõrgemate ja haavatamate — laste nõustamise osas me kahjuks ei näe. Lastefond on olnud toeks neile lastele aastaid, kuid jääda lootma vaid annetustele niivõrd olulise ja delikaatse teema rahastamisel ei ole kuidagi jätkusuutlik ega õige. Tahame väga loota ja uskuda, et see olukord muutub juba sel aastal,” ütles Lastefondi toetusjuht Eveli Ilves.
Ja veel üks tõsiasi — 2020.aasta on alates märtsikuust teistsugune…
„Pandeemiast tulenev eriolukord on sulgenud vägivalla pikaks ajaks kinniste uste taha. Teame juba Euroopa ja maailma kogemusest, et sellistes olukordades tõuseb perevägivalla juhtumite arv umbes 30%,” ütleb MTÜ Naiste Teabe- ja Tugikeskuse juhataja Pille Tsopp-Pagan.
Spetsialistide sõnul areneb lapsel pidevas stressi ootuses välja eriline ellujäämisoskus — teada igal hetkel, kui lähedal on vägivallategu ja millises emotsionaalses seisus on ema — selle peale läheb lapsel kogu jõud, mis oleks vajalik hoopis tema enda kasvuks. Laps kaotab kõige olulisema — usalduse oma lähedaste suhtes. Kaotab turvatunde ning usalduse maailma suhtes. Paraku pole väljamõeldis ka see, et vägivald sünnitab omakorda vägivalda.
„Keegi ei suuda meile nii palju haiget teha, kui meie vanemad — sest nad on meile olulised ja tähtsad,” ütleb Tähtvere Avatud Naistekeskuses lapsohvreid nõustav lastepsühhiaater Anne Daniel-Karlsen.
Perevägivalla ohvri joonistus läbielatu kirjeldamiseks
Hingelise traumaga lapsi saab aidata helistades Lastefondi heategevuslikele telefoninumbritele ning teie poolt valitud annetussumma listakse teie sama kuu telefoniarvele. Sobiva summa annetamiseks tuleks helistada vastavale annetusnumbrile:
helistades 900 5025, annetad 5 eurot
helistades 900 5100, annetad 10 eurot
helistades 900 5500, annetad 50 eurot
Aidata saab ka tehes ühekordse või püsiannetuse SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondi annetuskontole ja märkides selgitusse “perevägivalla ohvrid”
Swedbank IBAN EE682200221015828742
SEB IBAN EE261010220014910011
Luminor IBAN EE791700017000285384
LHV IBAN EE527700771000610813
Coop IBAN EE824204278603586607
