Aasta suurpere konkursi võitnud perekond Alev elab magusat elu šokolaadivabrikus

Saagem tuttavaks perega, kes võitis tiitli „Aasta suurpere 2020” ja 7000 eurot Bigbankilt – perekond Alev.

Elupaigaks on nad valinud Võrumaa külakese mägede ja metsade vahel, elustiiliks loodusläheduse ning elupõhimõtteks ise hakkama saada. Ise ehitada kodu, ise kasvatada oma aiasaadused, ise olla endale tööandja, ise koolitada oma lapsed – kodus, pere keskel. Tallinnas sündinud ja kasvanud Aivo (42) ja Valgast pärit Merike (36) otsustasid linnatolmu jalgelt pühkida juba aasta pärast nende teise lapse sündimist Pärnumaal.

Perekond Alev elab Võrumaal endises Lepistu koolimajas, kus ema Merikese loova silmaga ja isa Aivo kätega on vanast koolimajast saanud moodne ning hubane kodu, kuhu mahub lisaks šokolaadivabrik koos kodukohvikuga. Ilmselt pole Antsla vallas inimest, kes poleks kordagi käinud Alevite pere kodukohvikus Roosiku Südames. Kui oled sinna juba ühe korra sattunud, siis peagi on kinganinad jälle sinnapoole sätitud, et leida ennast taas uskumatu tooršokolaadikoogiga maiustamas.

Õdus kohvik asub nende kodu tänavapoolses küljes ning see on viimasel kahel kevadsuvel ohtrasti kliente ja kiitusi vastu võtnud. Mitte keegi ei aima, millist vaeva nõudis ligi meetri paksustesse seintesse läbipääsude raiumine – ja seda tehti ikka ise. Teenindajateks on kohvikus jällegi oma pereliikmed, kus suurematel poistel Aaronil ja Kasparil on oma roll täita. Kohvik oli põhitoitlustajaks kahel eelmisel suvel Roosiku metsapargis toimunud kahepäevasel Südamemuusika festivalil, mille üheks initsiaatoriks ja korraldajaks olid jällegi Aivo ja Merike, kes on oma südameasjaks võtnud ka kooli kõrval paikneva pargi kordategemise ning selle eest hoolitsemise, seda Antsla valla toel.

Pereema Merike on Roosiku šokolaadivabriku asutaja ja pakendaja ning lisaks laste koduõppe õpetaja. Isa Aivo on samuti pereettevõtte asutaja ja šokolaadimeister. Merikese ja Aivo peres on kasvamas kuus last: Aaron Aivo (15), Kaspar Elias (14), Joonas Arnold (9), Artur (7), Esmeralda (5) ning Rosanna (1).

Alati särasilmne ja inspireeriv Merike jõuab tegutseda igal rindel. Tema toob soojalt naeratades kohvikus koogi lauale, abistab kiirematel hetkedel šokolaadi pakendamisel ja õpetab kõiki kooliealisi koduõppel lapsi. Peale selle viljeleb ta koos lastega permaaeda, kust isa kõrvalt toidukunsti omandanud pojad tihti tomatit ja maitserohelist nopivad ning teinekord emalegi kenasti kujundatud suutäie serveerivad.

Isa Aivo oli juba Roosiku külla kolides silmapaistev ja toimekas noor mees, kes köitis kohe külarahva tähelepanu. Peagi valiti ta külavanemaks, et küla leiaks uue hingamise. Seda ametit pidas ta oma kuuenda lapse sündimiseni eelmise aasta aprillis, kuid siis nõudis perekond oma ja ta oli sunnitud suure koormuse tõttu ameti maha panema. Siiani aga on tema sõnal ja mõttel kaalu. Nii küla asjade otsustamisel kui ka Tsooru mälumänguturniiridel, kus ta on Roosiku küla võistkonna hing. Samal õhtul mängib ta päevase võistluse pereringis uuesti läbi. Seda lapsed lausa ootavad, eelkõige suuremad.

Merike ja Aivo on loonud imetoreda perekonna eemal linnasaginast, kus lapsed ei tunne elulaadi, kus kiirus tagant piitsutab. Suuremad poisid käivad Võrus näiteringis ja õpivad lisaks prantsuse keelele ka võru keelt. Aeg-ajalt korraldatakse nende kodus kunsti- ja muusikaringi nii oma kui ka ümbruskonna lastele.

Koos isaga käivad Aaron ja Kaspar Võrus prantsuse keelt õppimas. Kaspar käib veel võrkpallitreeningutel Võrus ja kitarritunnis Rõuges. Sõidutajaks kord ema, kord isa. Aaronit huvitab programmeerimine ja digitaalne joonistamine, mille algtõdesid ta interneti vahendusel õpib. Pärast põhikooli lõpetamist plaanib ta neid oskusi põhjalikumalt omandama hakata.

Aaron, Kaspar, Joonas ja Artur on Rakvere Waldorfkooli õpilased, kõik nad on koduõppel. Õpetajaks on ema Merike, aastane Rosanna ja viiene Esmeralda jälgivad aga teiste tegevusi teraselt. Lisaks kohustuslikule õppekavale on vanemate eesmärgiks laste silmaringi avardamine nii lugemise kaudu kui ka looduses seene- ja marjametsas.

Aaron lõpetab sel kevadel põhikooli ja valmistus eksamiteks väga põhjalikult, kuid need jäävad ära – kui kahju! Suuremad poisid Aaron ja Kaspar on isa kõrvalt selgeks saanud toidutegemise kavalused ning seda juba väga heal tasemel. Perele lõunasöögi valmistamine on sageli nende korraldada, isa ja ema võivad sel ajal rahulikult tootmise poolel oma tööd teha. Ka aastast Rosannat hoiavad ja valvavad suured vennad hästi – kõik pereliikmed teavad ja tunnetavad oma vastutust.

Laste kehaliseks arenguks on Aivo loonud koolimaja endisesse saali suurepärased võimalused: ronimisköis ja -lina, trapets, lauatennis, lastehoki, võimlemismatid jpm. Suvisel ajal on laste päralt suur õueala paljude atraktsioonidega. Hommikul õue, õhtul tuppa – siin kasvavad kehaliselt terved ja sitked tulevased kodanikud, kes oskavad üksteisest hoolida.

Aivo ja Merikese eesmärk on tarkade, tervete ja laia silmaringiga looduskesksete ilmakodanike kasvatamine, põimides selle kodukandi ettevõtluse ning kultuuri edendamisega. Raskused ületatakse hädaldamise ja virisemiseta – lahendusi ning uusi teid otsides. Heade suhtlejatena on neil rohkesti kontakte Võrumaal toimetavate tegusate inimestega, kes on nende kodus sagedased külalised. Nad on saanud Võrumaal oma inimesteks, maaelu edendajateks. Nemad ongi maa sool.