Aga mis siin ikka imestada, kõigil oli vist hirm naha vahel, et laps(ed) ei pääsegi kooli ja see "lapsedkodus" ei lõppe ka järgmisel aastal ära. Ma läksin lõpuks alles neljanda päeva õhtul proovima, kui kuulsin, et osadel oli õnnesunud. Kahe lapse peale võttis kaks tundi ära, aga hakkama sain! Paar korda tuli uuesti alustada ja iga kliki järel mitu minutit oodata. Aga vähemalt oli ankeet nimede/isikukoodide/aadresside jms osas eeltäidetud.

Aaa, ja vahepeal otsustas üks tüüp meil siin juba kuueseks saada! Saada-pruuniks-teiseks-juuniks-päeval. Seesama, kes järgmisel aastal JUBA esimesse klassi läheb. Tal on kõik sünnipäevad alati rannapeod olnud ja see aasta rääkis ta samuti juba ammuilma, et rannas piknik jne.

See oli veel siis, kui me 0 ja esimeses faasis olime, mil rannas pikniku pidamisest võis vaid und näha. Aga vedas, esimesel juunil sai Malaga teise faasi ja rannad avati lõpuks päevitamiseks ja suplemiseks. Nii et täiega napikalt sai Dani ikka oma rannapeo.

Me kinkisime talle muide mitte mänguasju, vaid... karbsepüünise taime seemned + maasikataime. Ja teised kinkisid ka igasuguseid seemneid, nii et tal on siin täitsa oma aiamaa ühel rõdul nüüd.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena
Jaga
Kommentaarid