Mulle ei sobi üldse, kui panna taldrikule suurem ports, kui ära jõuad süüa

Üheksakümnendate algul maal elades ei olnud meie rahalised võimalused nii mõnigi kord kiita. Otseselt näljas me polnud, sest maal toidab inimesi suuresti nende endi põld. Kuid toiduga ei olnud priisata ja ma ei taha siiani raisku lasta asju, mille pärast on kõvasti tööd tehtud. Ja nüüd mul on üks kiiks toiduga.

Millest Pere ja Kodu juulinumbris veel juttu, vaata SIIT!

Nimelt ei sobi mulle üldse, kui panna taldrikule suurem ports, kui ära jõuad süüa.

Meil oli tütardega hiljuti söögilauavestlus taldrikule jäänud toidu asjus. Selgitasin neile, et selle toidu tooraine, mis nüüd prügikasti rändab, on pidanud põllul kasvama. Enne seda vestlust olid tütred veendunud, et toit tuleb poest. Kuidas see sinna saab, oli neile müstika. Kui külmik tühjaks sai, tuli lihtsalt poodi minna.  Et asi neile puust ja punaseks ette teha,