Pereterapeut soovitab: seitse lihtsat võimalust sel suvel lastele iseseisvust õpetada

Karantiini ajal ehk suutsid lapsevanemad kõiki tavapäraseid ja ka ootamatult süllekukkunud rolle täita enda närvide hinnaga ja peatse puhkuse lootuses. Nüüd aga on käes pea kolm kuud, mil koolijütsid hommikust õhtuni kohustustest vabad on ja mõned lasteaiadki on kuu aega kinni. Tööasjad võivad olla kuhjunud ja enam pole kooli, aga ikka vaatab laps vanemale otsa: „Lõbusta mind!“ Paljude jaoks ebasoovitav alternatiiv on ekraan kui lapsehoidja. Mida siis teha? Soovitusi jagab Suhteabi.ee pereterapeut Kärt Kase.

Osa vanemaid hammustas juba karantiini ajal läbi, et on hea aeg alustada lapse iseseisvumisprotsessiga – juhul kui nad seni olid püüdnud olla pigem sellised vanemad, kes on pidevalt lapse jaoks olemas nii nende vajadustele kui ka soovidele vastamas.

Ärge tormake kohe lapsele appi

Lastel on tavaks umbes kaheaastaselt juba ise maailma avastama hakata, sest kui nad oskavad kõndida ja on ka juba pikemad, näevad nad, et nende ümber on palju huvitavat. Selline uudishimu on tervitatav ning üldiselt võiks juba väikse lapse puhul pigem lasta tal turvaliselt ise katsetada kui et teda tõsta, talle soovitud asi ulatada või käest kinni toetada. Küll laps ise annab märku, kui ta teid vajab. Kuid siin on üks „aga“. Üldiselt õpitakse läbi pingutuse. Kui kohe esimese frustratsioonipuhangu peale appi tormata, siis õpib laps pigem, et vanem on mugav alternatiiv rassimisele ja keskendumisele.

Harjutage laps omapäi mängima

Kui teil on üks laps, kes pole harjunud üksi mängima, siis alustage koos. Te kindlasti teate, mida talle meeldib mängida ja pakkuge just see tegevus välja. Kui ta juba hoos on, siis ehk lubab ta teil natuke eemalduda, aga soovitatavalt alguses ikkagi nii, et te jääte samasse, lihtsalt passiivsemasse rolli. Pärast saate last kiita, kui toredasti tal üksi mängimine välja tuli. Nii mitmeid kordi harjutades õpib laps, et tegelikult on täitsa tore enda seltskonnas aega veeta – olgu siis joonistades, meisterdades, raamatuid või pildialbumeid vaadates. Väga toredad on muinasjutuplaadid ja ERR-i õhtujutu äpp, eriti rahulikul ajal enne magamajäämist. Neid võite ka algul koos kuulata ning siis järk-järgult jätta laps oma looga omapäi.

Kutsuge lapse mängusõber külla

Väiksemate laste sotsiaalset suhtlust võiksid pigem korraldada vanemad. Helistage lasteaia- või koolisõbra vanemale ja leppige kokku ühine mäng külas. Järgmisel korral on lapsed teie juures, aga kui on juba kaks last koos, siis teie populaarsus vähemasti mängukaaslasena väheneb. Koolieelikuid saate harjutada ka nii kodus olema, et annate neile tegevuse ette, panete taimeri ning lähete siis, enne last informeerides, näiteks 15 minutiks õue jalutama või lihtsalt pingile istuma. Nüüd, mil ilmad on ilusad, võite ka raamatu või ajakirja lugemiseks kaasa võtta. Saate korraks rahu ja vaikust ning enda jaoks meeldivat tegevust koos D-vitamiiniga. Laps aga õpib, et teie tulete selleks ajaks, kui taimer piiksuma hakkab, kenasti tagasi ja muretseda pole vaja. Loomulikult kiitke last, et ta nii iseseisvalt on hakkama saanud. Tasapisi harjutades saab eraldi olemise aega pikendada ja lapse ärevus sellest ei kasva.

Igavlemine tuleb kasuks

Kui teil on mitu last ja mõlemad kurdavad, et neil on igav, siis on mõne jaoks ehk liiga eksperimentaalne, aga teiste jaoks põnev see, kui telefonis internet välja lülitada, st limiit nulli keerata ning lastagi lastel igavleda. Loomulikult võib ka ise neile välja pakkuda kas toas või õues onni ehitamist, käbisõda, puu otsas ronimist, kummikeksu, uka-ukat, peitust või mõnda muud mängu, aga olge valmis, et teie ettepanekud saavad leige vastuvõtu osaliseks. Kui kannatate pahurdamise ja kerge vingumise välja, siis ühel hetkel lapsed enam ei viitsi igavleda ning nende loovus käivitub. See on vahva hetk, sest sageli tulevad nad siis lagedale hoopis vingemate ideedega kui teie ennist. Alati kui lapsed käituvad sellisel moel, mis teile meeldib ja mille jätkumist või kordumist te soovite, siis kiitke neid: „Olen teie üle väga uhke, et oskate lahedaid mänge välja mõelda!“

Võimaldage üksteisele puhkust

Kui vanemad kasvatavad last koos ühises kodus, siis teineteisele puhkust anda on väga mõistlik. Samuti on mõistlik toetada seda, kui laps soovib näiteks õest-vennast eraldi olla. Privaatsuse soovi peaks austama, nii saate vajadusel seda ka ise kasutada, samas kodust lahkumata. On ehk üllatav, kui palju stressi maandab ja energiat annab kümme minutit lihtsalt voodi peal lamamist – korraks on hetk, kus keegi sinult mitte midagi ei taha …

Vaadelge loodust

Loodusesõbrad rõhutavad, et neil pole kunagi igav. Tutvustage lastele taimi, linde, õpetage märkama erinevaid pilvi, valgust, aastaaegu. Niikuinii on käesolevas hetkes elamine ka täiskasvanutele praegu IN teema – saate koos lastega seda õppida. Kui laps juba lugeda oskab, saab ta ka paljude loomadega tuttavamaks, tal võib tekkida huvi luubi või väikse mikroskoobiga lehti või pisiputukaid uurida.

Tasakaal koos ja eraldi veedetud aja vahel

Püüdke leida tasakaal lastega koos ja lastest eraldi veedetud aja vahel ning lastega koos veedetava aja osas pidage kindlasti tähtsaks üks ühele tähelepanu vajadust, mis lastel on. Kui lapsed on saanud tunda teie märkamist, huvi ja hoolt, siis kingivad nad ka hea meelega teile seda, mida teie vajate – näiteks aega iseenda või paarisuhte jaoks.

Allikas: tarkvanem.ee