Jyväskylä ülikooli juures korraldatud uuringus osales vahemikus 2015-2017 kokku 945 last ja nende perekonda 37 erinevast lastehoiuasutusest üle kogu Soome. Asustuse tiheduse järgi asusid kuus lasteasutust suurlinnades, 17 linnades ja 14 maapiirkondades. Laste motoorseid oskusi hinnati spetsiaalsete testide abil, mis hindasid liikumist (näiteks jooksmine, hüppamine, galopp jne) ja esemete kontrollimise oskust (erinevad viisid palli lüüa, visata, püüda). Seda, kui palju lapsed õues aega veetsid ja organiseeritud trennides osalesid, hinnati vanematele jagatud küsimustike abil.
Selgus, et poisid veetsid tüdrukutest rohkem aega õues ja said paremaid punkte nii liikumise kui esemete kontrollimise testides. Maal elavad lapsed said liikumise testides paremaid punkte kui linnas elavad lapsed, eriti väljendunud olid erinevused tüdrukute osas. Uurijad seostavad erinevust just keskkonna erinevustega – maapiirkondades on rohkem ruumi ja erinevaid võimalusi, aga keskkond on struktureerimata ja täis ehitamata. Linnas on vähem vaba ruumi ja see on sisustatud üsna selge otstarbe ja kasutusvõimalustega mänguplatsidega; niisama ringi jooksmiseks või palli taga ajamiseks ei pruugi seal ohutuid võimalusi kergesti leida.


Eelkoolieas on põhiliste motoorsete oskuste omandamine üks tähtsamatest arenguülesannetest. Motoorsete oskuste kasutamine ja erinevates tegevustes ja mängudes osalemine võimaldab lastel leida sõpru, samuti on need eelduseks sujuvale kooliga kohanemisele. Paremad motoorsed oskused tähendavad tavaliselt ka seda, et laps on tulevikus täiskasvanuks saades rohkem füüsiliselt aktiivne. Head motoorsed oskused ei teki aga iseenesest vaid need paranevad korduva ja korduva harjutamisega. Laste puhul on ülioluline, et neil oleks võimalus ise spontaanselt proovida, mängida ja harjutada. Kui laps tunneb, et ta on suuteline mingi ülesandega hakkama saama, mängib ta sedasama tegevust korduvalt ja korduvalt läbi, kuni see tuleb kindlalt ja ladusalt välja.


Lapsi ümbritsev keskkond avaldab väga suurt mõju laste füüsilisele aktiivsusele ja motoorsele arengule. Suvi on muidugi ideaalne aeg, et kogu perega koos väljas liikuda, looduses käimine võimaldab erinevaid kogemusi ja stiimuleid lapse arengule. Piisava ruumi olemasolu võimaldab arendada niisuguseid vajalikke oskusi nagu käimine, jooksmine, galopeerimine ja hüppamine, aga ka pallimängud või rattasõit. Ronimine või tasakaalu harjutamine nõuavad hoopis teistsugust keskkonda või vahendeid.