Kroonikale antud värskes intervjuus tõdeb telenägu rõõmsalt, et ega kaksikutest 9-aastased pojapojad omavahel midagi väga teha taha, kui vanaemaga Hiiumaal on, sest omavahel saab ju niigi olla: "Siis mängime sulgpalli, jalgpalligi, laevade pommitamist või lauamänge, malelaudki on laual olnud, Monopol on meie viimase aja lemmik.“

Hiiumaa kodus püütakse mistahes ekraanide ees võimalikult vähe olla, majas pole ka televiisorit, alati ekraanideta elu siiski ei õnnestu ka, eriti kui ilmad on kehvad.

Ka raamatud on selles peres au sees ja nagu selgub, on Sirje meister ettelugeja. „Karlsson katuselt“ on läbi loetud kümneid kordi aga ikka veel tahavad poisid unejutuks kuulata just selle raamatu katkendeid.

„Karlssoni etendust oleme käinud Estonias vaatamas kolm-neli-viis korda ja läheme veel, kui poisid vaid soovivad,“ naerab Sirje. Selgub, et tegemist on teatrivanaemaga, kes õhinal poisse nii sõnateatrit, muusikale kui ka kontserte kuulama-vaatama viib, ka Rosann on juba teatrimaagiasse tõmmatud. Aga mitte ainult. Talviti käib Sirje kaksikutega igal nädalal uisutamas, suvel viinud ka kardirajale kihutama. Samas polegi siin ka midagi imestada, sest Põrnika klubi presidendina on Sirjel autosõit veres. Ka pea nelja-aastane Rosann teatab, et mängib meeleldi just mänguautodega: „Vanaemal on pööningul veel teisigi autosid, mulle väga meeldib.“

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena