"Ma ei taha minna!" | Psühholoogi nõuanded: kuidas lapse hommikuse vastuseisuga tegeleda nii, et päev algaks rahumeelselt

Väike Päike psühholoog Olga Luptova annab nõu neile, kelle iga hommikut saadab mõni lapse vastuseisu koolile või lasteaiale näitav lause. Mida talle öelda, kui ta ärgata või lasteaeda/kooli minna ei taha, nii et hommikud rahumeelselt kulgeksid?

Iga lapsevanem on kuulnud ilmselt mõnda neist lausetest, ent reageerinud sellele omal moel. Loe, kuidas võiksid järgmine kord reageerida ja asju ka selgitada. Ehk aitavad need sul juba homsest paremini päeva alustada!

"Ma ei taha lasteaeda/kooli minna!”

Kui laps ei taha lasteaeda minna ja nutab võib taas kasutada peegeldavat suhtlusviisi: “Sa oled kurb ja ei taha lasteaeda minna. Ema ja isa peavad tööle minema. Me tuleme sulle pärast tööd järgi. Praegu lähed lasteaeda: sööd, mängid õues, sööd, magad, mängid ja meie tuleme”.

Kui laps ei taha kooli minna: “Ma saan aru et sul on raske viis tundi koolis olla ja sa väsid ära. Ma saan su tunnetest aru, aga ma tean ka, et sa saad hakkama. Teil on vaheajad, millal sa saad puhata ja sõpradega mängida. Ning tundides sa õpid väga palju tähtsaid asju”.

Ärge öelge: “Ära nuta!”, “Miks sa nutad?”, “Kas oled tita või?” jms. Ärge valetage lapsele, ärge mõelge põhjuseid välja, samuti ärge minge ootamatult ära kui lapse lasteaeda viite.

“Ma olen nii väsinud, ma ei taha üles ärgata!”

Kui laps ütleb, et ta on väsinud, saate samuti peegeldada tema tundeid ja anda lapsele mõista, et puhkus tuleb pärast pingutust. Lasteaialapsele on oluline anda ka nädala sees puhkepäevi, eriti alguses. Kui tervet päeva vabaks teha pole võimalik, võtke õhtupoolikul koos midagi toredat ette: käige pargis, kinos, nautige kvaliteetaega lapsega. Ka see on tema jaoks puhkus. Järgige lapsega päevarežiimi. Laps vajab und selleks, et oma energiat taastada.

Ärge öelge: “Mis mõttes? Sa pole ju midagi teinud!”, samuti ei tohiks last ähvardada: “Kui sa praegu üles ei tõuse, siis ... (jääd ilma arvutita/jääd koju üksi vms).”

“Mulle ei meeldi mu õpetaja / klassikaaslane.”

Laps võib mõnikord öelda, et talle ei meeldi mõni õpetaja või kaaslane. Peegeldage lapse tundeid ka sellisel juhul. Võib öelda nt “Sulle ei meeldi selle lapsega mängida”, või “Sul on raske suhelda selle õpetajaga”. Uurige lapselt täpsemini, mis teda konkreetselt häirib. Võib-olla juhtus päeval midagi, mis negatiivse emotsiooni kaasa tõi. Tasub rääkida ka õpetajaga, mis põhjusel laps nii võis öelda ja lapsega konflikt läbi arutada.

Ärge pisendage lapse muret, öeldes: “Ära mõtle üle! Tobe jutt vmt”, aga ärge ka tehke sellest suurt probleemi enne, kui olete situatsioonist aru saanud. Leidke kesktee.

“Ma ei taha lasteaeda / kooli minna, sest Sina oled ju nagunii kodus. Ma tahan Sinuga jääda!”

Laps võib öelda ka, et ei taha lasteaeda minna, sest emme/issi on ju päeval kodus (kodukontoris või väiksema lapsega). Rääkige lapse tunnetest ja seletage, miks te kodus olete: “Ma saan aru, et sa igatseid meid ja tahaksid meiega jääda, aga meil on kodus tegutsemist (pean tööd tegema, väiksema lapsega arsti juurde minema)”.

Leppige kokku selles, et te teete koos midagi toredat õhtul, kui laps lasteaiast või koolist koju tuleb. Võite lapsega arutada, miks lasteaias või koolis käimine oluline on. Küsige lapse enda käest, milleks peab tema arvates lasteaias või koolis käima?

Ärge öelge: “Sinu arvamus ei loe. Lähed ja kõik” või “Sa segad mind, kui oled kodus”.

Pea meeles!

Kõige olulisem on olla lapsele toeks ja mitte pisendada tema tundeid. Sellised laused nagu “Ära nuta!”, “Miks sa virised kogu aeg?”, “Sa oled ju juba suur!” ei aita last ning mõjutavad teie suhteid lapsega negatiivselt. Olge teadlikud ja toetavad lapsevanemad! Siis kulgeb nii lasteaiaga kui ka kooliga kohanamine sujuvalt ja rõõmsalt.