1. Võta aega ja küsi enda käest enne lapse kooliminekut mõned küsimused: milline oli minu koolitee, kas ma tundsin koolis käimisest rõõmu, kas see oli mulle hirmutav ja stressirohke kogemus (mis täpsemalt oli raske), milliste tunnete ja mõtetega ma viin oma lapse kooli? Lihtsalt mõtle ja ära anna neile vastustele hinnanguid. Mõista, et Sinu lapse kogemus võib olla hoopis teine seoses kooliga. Küll aga mõjutab Sinu enda hoiak kooli suhtes tema valmisolekut ka siis, kui sa sellest ei räägi. Püüa leia oma hirmud ja ootused, sest need mõjutavad Sinu suhteid koolis.
2. Aita lapsel olla positiivne, avatud ja kooliks valmis. Räägi lapsele, mis tema elus nüüd muutub ja kinnita, et sa oled alati tema jaoks olemas. Tutvusta kõik kooliga seotut, sest tema jaoks on kõik uus. Õpeta talle ka pingutamist ja uute asjade õppimist. Kõige olulisem, et laps alati julgeks rääkida oma muredest lapsevanemale ja pöörduda abi saamiseks õpetaja poole.

3. Kuula last alati väga tähelepanelikult. Mõned lapsed elavad oma tunded kohe välja ja see võib olla üsna tüütu. Arvesta, et siis sa vähemalt tead, mis lapse sees toimub. Laps, kes elab pigem sissepoole: ole tema jaoks olemas ja kuula teda. Tema võib oma tundeid ja mõtteid väljendada teisiti, sina vanemana tunned teda kõige paremini.

4. Anna endale ja lapsele kohanemisaega kooliga. Püüa mitte olla kõrgete ootustega, lase asjadel kulgeda ja usu, et septembri lõpuks on palju selgem ja jõuludeks juba üsna pingevaba. Arvesta, et elame väga muutuvas ajas ja kindel on see, et asjad muutuvad. Ole paindlik ja kohane ise - see toetab ka last.

5. Loo hea suhe oma lapse õpetajaga. Isegi siis, kui Sulle tundub, et õpetaja ei ole nö päris sinu tüüpi inimene, siis arvesta, et tal võib olla Sinu lapsega väga hea klapp ja vanemate usaldus on see, mida õpetaja väga vajab. Ole kooliga koostöös isegi siis, kui see ei vasta Sinu ootustele, siis on võimalik koos midagi paremuse poole muuta.

6. Loo häid kontakte oma lapse klassi peredega. Mida paremad on teie omavahelised suhte, seda lihtsamad on tulevikus erinevad suhtlemisolukorrad. Looge oma klassilist (lisage sinna kindlasti ka õpetaja) ja miks mitte kohtuge peredega näiteks pargis või mänguplatsil, et tutvuda.

7. Ole valmis, et Sinu laps ei pruugi olla kooliks valmis kohe. Esimene aasta kulub harjumisele, õpioskuste kujunemisele ja kooliga kohanemisele. Kindlasti kaob ohtralt asju (kõigile asjadele nimed peale!) ja tuleb ette ka pisaraid, protesti ja kurbust. Kõik see kuulub asja juurde. Ole siiski tähelepanelik, et üks väike mure ei kasvaks liiga suureks: märka ja räägi vajadusel murest õpetajaga. Pane tähele lapse kõhu- ja peavalusid - see võib olla märk liiga suurest pingest. Otsi siis abi õpetajalt ja tugispetsialistilt.

8. Arvesta, et algklassides õpivad lapsed väga erineva tempoga: on täiesti tavaline, et esimeses klassis osad lapsed õpivad alles lugema ja teised loevad soravalt. Kindlasti ei tohi last teistega võrrelda. Toeta teda ja liikuge edasi omas tempos. Märka, et laps saaks piisavalt puhata ja kindlasti mängida - selles eas on mäng kõige arendavam ja lõõgastavam tegevus.

9. Aita lapsel kooliasju panna õhtul valmis, õpi koos temaga ja ole olemas. Õpeta talle, kuidas õppimine ja koolielu käib ja ära jäta teda üksi, kui on näha, et ta veel ei oska. Vanemate toetus esimeses klassis loob lapsele enesekindlust ja koolirõõmu.

10. Kui Sa märkad, et lapsel on koolis väga keeruline ja raske, siis otsi abi. Räägi oma klassi õpetajaga, kooli tugipersonaliga ja ole valmis tegema vajadusel muutuseid. Laps peaks kogema koolis ka rõõmu, sest koolistressis laps ei õpi sisuliselt midagi, tema suhted halvenevad ja enesehinnang langeb. Ole vanemana oma last märkamas ja tema eest seismas. Nautige uut elustiili ja kohanege rahulikult.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena
Jaga
Kommentaarid