„Enne teeületust on tähtis veenduda, et autojuhid oleksid jalakäijat näinud ja peatunud. Sõidutee ületamise puhul tasub meelde jätta kolm lihtsat, kuid olulist mõtet - peatu, vaata, veendu! Lisaks tasub lapsega läbi arutada ka reeglid, mis puudutavad jalg- ja tõukerattaid ning millist turvavarustust peab nendega sõites kandma,“ rääkis Mitrahovitš.

Autojuhid peaksid kodust väljumisel varuma lisaaega ja kannatust, sest kooli algusega suureneb liikluskoormus ja sagenevad hommikused ummikud. „Närviliselt kiirustades juhi tähelepanu hajub ja väikesed liiklejad võivad niimoodi jääda märkamata. Eriti ettevaatlikud peaksid sõidukijuhid olema koolide ja ühistranspordipeatuste ümbruses, sest lapsed näevad liikluses toimuvat teises perspektiivis kui täiskasvanud ning ei pruugi liiklusest tulenevaid ohte tajuda,“ ütles Mitrahovitš. Kindlasti aitab tema sõnul kaasa sõidukiiruse vähendamine.

Mitrahovitš lisas, et liiklusohutus sünnib kõigi liiklejate koostöös, kuid esimest korda iseseisvalt liiklusesse minevate laste puhul on eriti oluline lapsevanema eeskuju. „Kogu tähelepanu peab olema liikluses toimuval, nutiseadmete ja kõrvaklappidega samaaegselt tegelemine ei sobi. Kuid hea eeskuju vanema poolt annab eelduse saada ka väikesel lapsel eeskujulikuks liiklejaks!“

Politseinikud kontrollisid suvekuudel üle Eesti koolide läheduses asuvaid ülekäiguradasid ja valgusfoore. „Tahtsime kontrollida, et ülekäigurajad oleksid nõuetekohaselt märgistatud ja valgusfoorid töötaksid korrektselt ning neid ei varjutaks näiteks puuoksad,“ märkis Mitrahovitš.

Nagu traditsiooniks on saanud aitavad politseinikud ühes abipolitseinike ja vabatahtlikega kooliaasta esimese kahe päeva jooksul koolide läheduses liiklevaid lapsi, et koolitee oleks neile turvalisem.

Koolis olles annab lapsele turvatunde see, kui ta tunneb ennast seal hästi. „Vanemad ühes õpetajate ja teiste koolitöötajatega saavad väga palju ära teha lapsi kuulates, nendega rääkides ja muret märgates. „Mure korral on alati kõige parem seda jagada. Kui laps satub kiusamise ohvriks või märkab kiusamist, tuleks sellest esimesel võimalusel rääkida täiskasvanule, keda ta usaldab,“ sõnas Mitrahovitš. Igal koolil on ka oma noorsoopolitseinik, kes õppeaasta alguses külastab esimesi klasse ning kelle poole võib alati mure või ohu korral pöörduda.

„Lastele tasub meelde tuletada sedagi, kui oluline on häbenemata ohu korral valida hädaabinumber 112,“ lisas Mitrahovitš.

Jaga
Kommentaarid