Põnevaid fakte Eesti vanavanematest: ligi pooled vanavanematest käisid mullu tööl, 63% neist ei ela maal

Selle aasta alguse seisuga elas Eestis 227 700 vanaema ja 132 200 vanaisa. See tähendab, et 27% rahvastikust on kellegi vanavanemad. Tänase vanavanemate päeva puhul vaatame lähemalt, kus vanaemad ja vanaisad elavad ning kui aktiivselt käivad nad oma toimetuste kõrvalt tööl ja koolis, kirjutab Statistikaamet oma blogipostituses.

Aasta alguse seisuga on Eestis alla 40-aastaseid vanaemasid veidi alla 300 ja vanaisasid vähem kui sada. Märkimisväärne on seegi, et koguni 6900 vanaema ja 1600 vanaisa on 90-aastased või vanemad. Vanaemad on keskmiselt 68-aastased ja vanaisad 66-aastased. Kõige rohkem vanavanemaid elab Harju (37%), Ida-Viru (12%) ja Tartu (11%) maakonnas ning kõige vähem Põlva (2%), Lääne (2%) ja Hiiu (1%) maakonnas.

Idüll maal elavatest vanavanematest on taandumas, sest koguni 63% neist elab suuremates või väiksemates linnades. Siiski saame tõdeda, et maal elavate vanavanemate osakaal on kuus protsendipunkti suurem, kui maal elavate inimeste osakaal Eestis üldiselt.

Eelmisel aastal töötas vähemalt ühe päeva 46% vanavanematest ning detsembri jooksul käis vähemalt ühe päeva tööl 43% vanaisadest ja 40% vanaemadest. Vaatamata sellele, et töötavaid vanaisasid on vanaemadega võrreldes 34 600 võrra vähem, on juhte vanaisade seas arvuliselt rohkem.

Töötavate vanaisade hulgas oli kõige rohkem seadme- ja masinaoperaatoreid ning koostajaid (23%), samuti oskus- ja käsitöölisi (20%). Seadme- ja masinaoperaatoreid oli töötavate vanaisade seas kaheksa protsendipunkti võrra rohkem, kui töötavate meeste seas üldiselt.

Töötavate vanaemade hulgas oli kõige rohkem teenindus- ja müügitöötajaid (23%) ning tippspetsialiste (18%). Teenindus- ja müügitöötajaid oli töötavate vanaemade seas seitsme protsendipunkti võrra rohkem, kui töötavate naiste seas üldiselt.

Vanavanemad on sageli oma lastele ja lastelastele eeskujuks just oma elutarkusega. Seejuures saab 23% vanavanematest näidata ette ka bakalaureuse-, magistri- või doktorikraadi. Umbes 1700 vanavanemat käis 2019. aasta lõpu seisuga ka koolis. Neist 61% mõnes kutseõppeasutuses, 17% rakenduskõrgkoolis, 17% ülikoolis ning 5% põhikoolis või gümnaasiumis. Aktiivsemad õppurid olid vanaemad, kelle osakaal koolis käivatest vanavanematest oli 83%.

Allikas: Statistikaameti blogi