Millest Pere ja Kodu septembrinumbris veel juttu, vaata siit!

Mul on hommikupudru ja lõunasöögi valmistamise ajal kleidi­saba või püksisääre küljes kahel jalal toimetav tegelane. Paludes tal oodata, kuni toit saab valmis, olen vahel kasutanud sõnapaari: “Palun kannata!” Tagantjärele on see mind tohutult häirinud: ma ei soovi ju talle kannatusi.

Eesti keeles on palju sarnase tähendusega sõnu ja pikemalt mõtlemata kasutame neid läbisegi, nii nagu mugavam tundub.

Pereterapeut Tiit Kõnnussaare sõnul pole tõesti negatiivne tagasiside hea, sest see ei muuda lapse käitumist kaugemas plaanis. Täpsemalt – sul pole võimalik last paremaks muuta, öeldes talle, mida ta valesti ja halvasti teeb. “Keelamine stiilis “Ära sega mind” või “Jäta kohe järele” ei vii sind kuhugi. On aga asjad, mis tõesti aitavad

Edasi lugemiseks: