Uudised
15.09.2020, 19:00

Pereterapeut: sul pole võimalik lapse käitumist paremaks muuta, öeldes talle, mida ta teeb valesti ja halvasti. On palju paremaid viise

 
Esimene aasta emana on pannud mind oma sõnade tähenduse üle sügavalt mõtlema. Kuidas lapsega rääkida – sõnastada vajalikud piirangud ning suunata teda negatiivsust külvamata ja ta enesehinnangut riivamata? Just neil teemadel mõtiskleb aasta ja neljakuuse poja ema Heleri, kes sõna jõudu tänu tööle kommunikatsioonivaldkonnas mõistab eriti hästi.
Heleri Tamme
Kui Otto Hendrik hakkas lilledelt õisi ära noppima, ütles Heleri pojale “ei tohi” kordamise asemel, et lilli on tore nuusutada.
Kui Otto Hendrik hakkas lilledelt õisi ära noppima, ütles Heleri pojale “ei tohi” kordamise asemel, et lilli on tore nuusutada.
Hele-Mai Alamaa

Millest Pere ja Kodu septembrinumbris veel juttu, vaata siit!

Mul on hommikupudru ja lõunasöögi valmistamise ajal kleidi­saba või püksisääre küljes kahel jalal toimetav tegelane. Paludes tal oodata, kuni toit saab valmis, olen vahel kasutanud sõnapaari: “Palun kannata!” Tagantjärele on see mind tohutult häirinud: ma ei soovi ju talle kannatusi.

Eesti keeles on palju sarnase tähendusega sõnu ja pikemalt mõtlemata kasutame neid läbisegi, nii nagu mugavam tundub.

Pereterapeut Tiit Kõnnussaare sõnul pole tõesti negatiivne tagasiside hea, sest see ei muuda lapse käitumist kaugemas plaanis. Täpsemalt – sul pole võimalik last paremaks muuta, öeldes talle, mida ta valesti ja halvasti teeb. “Keelamine stiilis “Ära sega mind” või “Jäta kohe järele” ei vii sind kuhugi. On aga asjad, mis tõesti aitavad

Edasi lugemiseks:
Mis on Delfi Kogupakett?
Kommenteeri Loe kommentaare