Tuntud inimesed taaskasutust ei pelga | Uuele ringile, tulu teenima või prügikasti? Värske uuring paljastab, mida Eesti emad kasutatud lasteriietega teevad

Ettevõtjad ja noored emad Kristiina Koort ja Ines Karu-Salo viisid läbi uuringu lasteriiete taaskasutuse kohta, sest nende sooviks on jätkusuutliku majanduse arengusse oma panus anda. Uuringusse andsid oma panuse ka tuntud inimesed, kes kui ühest suust kinnitavad - nad on taaskasutuse usku.

Koort ja Karu-Salo viisid selle aasta juunis enam kui 1000 Eesti ema seas läbi küsitlusuuringu, mille eesmärk oli välja selgitada, millised on Eesti lastevanemate tarbimisharjumused, aga ka see, mida tehakse seisma jäänud lasteriietega, mida arvatakse taaskasutusest ning kas maailmas populaarne rentimise teenus võiks olla alternatiiv, mida ostmise asemel kasutada tulevikus.

Selgus, et väga suur osa vastanud Eesti emadest on suunanud riided taaskasutusse läbi edasi andmise kas järgmistele lastele, sugulastele või sõpradele. 60% vastanutest on osa kallimaid ja korralikumaid riideid realiseerinud järelturul (erinevad kirbukad, interneti platvormid, FB grupid). Alla poole vastanutest on kasutanud võimalust riided kogumiskastidesse viia või neid abivajajatele annetanud, ent on ka neid, kes tunnistavad, et just rentimine kõlab ahvatlevalt. Vähem rõõmustavaks tegi aga teadmine, et igal neljandal lapsevanemal seisavad korralikud riided kasutult kapis ning iga viies on väikseks jäänud riided lihtsalt ära visanud.

Tuntud taaskasutajad

Uuringu üks läbiviija, Ines Karu-Salo on ka ise tuntud taaskasutuse propageerija. Ta tõdes eelmisel aastal Kroonika veergudel, et usub koos tütre ja abikaasaga taaskasutusse ja tõi näite oma elust, mis nii mõnedki õhku ahmima pani. "Märkasin pargis puu otsas rippumas äravisatud kampsunit. Minu süda ei suutnud oma teadlikkuse juures küll seda sinnapaika jätta, võtsin koju, pesin puhtaks ja kandsin ise juba ülejärgmisel päeval."

Ines, kes äsja teise tütre emaks sai, tunnistab, et tema mõnenädalane Meribel ainult taaskasutusriideid kannabki, mis õe vanad ja vahepeal veel tuttavate käes kasutuses ka olnud: "Minu esimese tütre asjad on nüüdseks juba neljandal ringil, sest peale tema on neid kandnud veel kaks beebit. Seega 99% Meribeli riietest ongi need asjad, mida kasutas juba Isabel, kinkisid sugulased või laenas Evelyn Mikomägi. Seega hetkel pole üldse vajadust midagi juurde osta, ma ainult taaskasutangi!" tõdeb ta suure uhkusega.

Uuringu raames küsisid naised ka tuntud lapsevanematelt, mida nemad taaskasutusest arvavad.

Muusikaprodutsent Stig Rästa ja tema abikaasa Karina Rästa tunnistasid, et asjad, millest nende lapsed välja kasvavad, saavad alati edasi antud või välja laenatud sõpradele. Nemad usuvad, et tuleviku ja elukeskkonna vaatenurgast on taaskasutamine ainuõige viis tarbimisel, mitte enam ainult elustiili valik.

Lasteriiete taaskasutamist peavad väga oluliseks ka mitme lapse vanemad Mari Ojasaar ja Jesper Parve, kes tõdesid, et oleks kurb, kui nii väikese kandmisega riidehilbu elutee ära lõppeks. Nende lapsed on ülesse kasvanud enamuselt taaskäigu riiete peal ja hea meelega annavad need riided edasi ringlusesse. Mari lisas veel, et ta kasutab ka ise palju teise ringi riideid, seega lapsed on sellise elustiiliga harjunud ja see tundub neile loomulik.

Suured taaskasutamise pooldajad on ka lauljannad Merlyn Uusküla ja Helen Randmets. Mõlemad tunnistasid, et puutuvad teise ringi riietega üsna tihedalt kokku ja kasutavad sõbrannade lasteriideid - annavad ja võtavad ka ise lahkelt vastu. “Lasteriideid ei peaks üldse koguaeg uusi ostma. Lasteriiete rent toimiks kindlasti hästi, sest korralikud riided ei kulu paari kuu kasutusega ära,” teab Uusküla omast käest.

Mitte omada, vaid rentida

Maailmas kogubki järjest enam populaarsust riiete rentimine. See on odav ning keskkonnasõbralik ja jätkusuutlik viis tarbida moodi - see säästab raha, aega, keskkonda ning kapiruumi Tööstusharu, mis algselt vahendas peamiselt kallimaid disainer-rõivaid, on tänaseks laienenud tervele garderoobile ning sellest on saanud kõige kiiremini kasvav renditööstusharu.

Tulenevalt sellest, et lapsed kasvavad riietest väga kiiresti välja ning nende riiete kasutusiga on seetõttu väga lühike, on lasteriiete rentimine veel eriti aktuaalne. Suunanäitajateks selles vallas on täna Põhjamaad, Saksamaa, Holland ja Suurbrittannia.

Toimib see peamiselt regulaarse tellimuse põhimõttel, kus murdosa originaalhinna eest saab rentida teatud arvu riideesemeid (nii uusi või kasutatud) ning seejärel nad tagastada ja asemele saada uued. Kulumise ja määrdumise vastu kaitseb väike kindlustusmakse.

Uuringust nähtub, et enim soovitakse riideid rentida lastele vanuserühmas 0-3 aastat, mil toimub kõige kiirem lapse kasvamine. Lisaks riietele toovad lapsevanemad välja, et neid huvitaks ka vankrid, kärud, kiiktoolid, söögitoolid, hällid, arendavad mänguasjad jm tarvilikku, mida läheb vaja lühikeseks perioodiks.

Lausa 78% vastanuist oleks huvitatud renditeenusest, kuid seda tingimusel, et kogu protsessi haldab rendiplatvormi meeskond (riiete sorteerimine, ladustamine, pesemine, triikimine, pildistamine, katalogiseerimine, andmebaasi üles laadimine, tarne korraldamine jne). Vaid 27% aga eelistaksid riideid hoida enda käes ning korraldada kogu protsessi ise.

Paljulubavad tulemused on naiste sõnul andnud alust algatada teenuse arendamiseks ka Eestis vastav pilootprojekt. Uuringu ühe läbiviija Kristiina Koorti sõnul ennustatakse, et kasutatud riiete edasimüük kahekordistub järgmise viie aasta jooksul maailmas ning kasvab järgmise kümne aasta jooksul lausa kaks korda suuremaks kui kiirmoetööstus, ulatudes 64 miljardi euroni. “Kiirmood hääbub ning riiete edasimüük ja rent saavad olema uus normaalsus. Kasvu veab peamiselt noorem ja teadlikum generatsioon, kelle jaoks jätkusuutlikkus on üks peamisi prioriteete ning jagamismajandus üks soositumaid tarbimismudeleid," lisas ta.

Hirme on ka

Huvi puudumist (11%) või ebakindlat huvi (23%) renditeenuse kasutamise vastu ülesse näidanud lapsevanemad põhjendasid uuringu käigus oma seisukohta ja hirme erinevalt.

Mõni tunnistas, et talle lihtsalt meeldivad uued asjad ja nad ei pea kasutatud asju kvaliteetseteks. Teised ei soovi aga võõra lapse poolt kasutatud asju oma lapsele selga panna hügieenikaalutlustel. Oli ka neid, kes arvasid, et lasteriided käivad juba käest kätte niigi ja nad ei tunne sellisest teenusest puudust, samas kardetakse renditud riideid ka rikkuda, leides, et lasteriided lähevad liiga kiiresti koledaks ja kuluvad ära.

Oli neidki vanemaid, kes arvasid, et renditeenuse hind tuleb liiga kõrge, nii et soodsam oleks järelturult lapsele riideid soetada, pealegi meeldib paljudele šoppamine kui tegevus ka.

Mõtle!

Seda, et tekstiilitööstus on üks keskkonda saastavamaid tööstusharusid maailmas, teavad kahjuks veel vaid vähesed. Kui moetööstus oleks riik, siis see riik oleks suuruselt neljas CO2 emiteerija maailmas, mis ilmselgelt kahjustab ülemaailmseid jõupingutusi kliimamuutuste vastu võitlemisel.

Tekstiilitööstus suudab igas minutis toota rohkem süsinikuheidet kui kuus korda autoga ümber maailma sõites. Täpsemalt öeldes 1,2 miljardit tonni kasvuhoonegaase aastas, mida on isegi rohkem kui rahvusvaheline lennundus ja merelaevandus kokku suudab toota. Äärmiselt kurb on veel tõdeda, et kõikidest turule jõudnud riideesemetest, mis kasutaja poolt hüljatakse, lõpetab ligikaudu 57% prügimäel, 10% läheb ümbertöötlemises ja 8% taaskasutusse ning 25% põletatakse lihtsalt ära.

Moetööstus kulutab igal aastal 93 miljardit kuupmeetrit vett ja reostab seda, mistõttu peetakse täna veekriisi üheks suuremaks elu ohustavaks riskiks. Tänu langevatele müügihindadele kiirmoe turul ja tarbimiskulude kasvule on moetoodang rohkem kui kahekordistunud, inimesed ostavad tükiliselt poole rohkem riideid, aga kannavad iga eset vähem kordi. Beebide ja väikelaste kiirest kasvust tulenev järjepidev vajadus suuremate riiete järele muudab iga eseme kasutusaja veel äärmiselt lühikeseks.

See, et ligikaudu 82% riietest prügimäele visatakse või ära põletatakse, tõestab vaid seda, et ülemäära palju asju ei jõua enam kunagi ringlusesse tagasi. Ellen MacArthuri sihtasutuse andmetel läheb rõivaste alakasutuse ja ümbertöötlemise vähesuse tõttu kaduma üle 500 miljardi euro aastas. Kõik see muudab tekstiilitööstuse üheks maailma suurimaks loodust ja tervist kahjustavaks ettevõtmiseks, mille mõju kliimamuutusele on äärmiselt suur.

Pikemalt saad uuringuga tutvuda soovi korral siin!