Uudis uuest rasedusest lõi mu ideaalse maailma korralikult kõikuma. Paar tundi peale testitulemuse nägemist olin totaalses paanikas. Olin ehitanud endale oma unistuste elu – kaunis kodu, tore mees, tragi poeg ja absoluutselt imeline beebitüdruk. Nautisin igat hetke oma päevadest ja tundsin, et see kõik ei saagi enam paremaks minna. Aga mis nüüd saab? Kas ma rikkusin kõik ära?
Kartsin paaniliselt, et äkki saab see idüll nüüd järsku läbi. Kujutasin endale ette, et plaaniväline kolmas beebi saab olema kõikide muredega, mis ühe beebiga kaasas käia saavad. Mis siis, kui mind tabab taaskord lülisamba liigeste venimine, mille tõttu olin teise raseduse viimasel kuul tohututes valudes ja pea liikumisvõimetu. Mis siis, kui ma ei saa hakkama? Kaks beebit korraga, vaid pisut üle aasta pikkuse vanusevahega. Ma ei olnud ju nii planeerinud!
Milline oli mehe reaktsioon vägagi ootamatule uudisele? Kuidas kulges Pille seekordne rasedus ja milline on elu
