Nelja lapse ema Maris Kõrvits avameelselt emadusest: milline ema julgeb öelda, et on raske? Et ei jaksa? Mina julgen! Vahel nutan küll
(1)“Ma pole kade inimene, kuid on hetki, kui lahistan nutta kadedusest. Siis, kui mu sõbrannad kõik lapsed maale vanavanemate juurde viivad ning ise kodus küpsiseid krõbistavad ja loevad,” tunnistab nelja lapse ema Maris Kõrvits.
Maris on oma lastesse piiritult kiindunud, kuid tunnistab, et lastega pikalt kodune olla pole kerge ja vahel lihtsalt ei jaksagi. Ja see on okei. Paaril korral on ta asunud lapsehoidjat otsima – et keegi vaataks kodus lapsi ja ta saaks kas või pesta nii, et keegi katkematult ust ei tambiks. “Pärast proovipäevi kandidaatidega on aga tütar näiteks teatanud: “Tead, see tädi proovis su kleite selga" ja “See tädi ütles, et on kõigil issi kontsertidel käinud”.
Maris möönab, et ei mäleta, millal nad viimati Henryga kahekesi istusid. "Ilma et meie lauselõppusid katkestataks ja me neid sõnumi teel lõpetama ei peaks – tema ühes ja mina teises toas, sest kuidagi on vaja koduseid asju arutada.”
