Emad, kes pole oma laste isa kunagi näinud

Jõudnud kolmekümnendate teise poolde, tekkis naisel tunne, et aeg luua pere on küps. Ülikool ammu läbi, hea karjäär ja sissetulek lubasid unistada turvalisest pereelust. Mida aga polnud, oli sobiv isakandidaat. See pole enam lahendamatu probleem.

Kristiina lugu: millal ja kellega laps saada, on naise sügavalt isiklik otsus

Kristiina Haiba (47) lugu algab nagu paljude naiste oma. Bioloogiline kell tegi aina kuuldavamalt tikk-takk ja Kristiina sai aru, et kaua aega enam oodata ei ole. Üksinda emaks saada polnud kunagi olnud tema kavatsus, elu lihtsalt kujunes nii. Nii sündiski otsus – saada laps spermadoonoriga.

Et üksi peret luua on veidi riskantne, Kristiina ei kahelnud, teisalt pakkus talle turvatunnet kindel töökoht ning hea töötasu IT- ja finantsalal. Praegu on ta väga rahul, et vastutab oma kuue­aastaste kaksikute Juhani ja Miina eest üksi. “Vaadates kõrvalt peresid, kus suhted on lootusetult sõlmes, olen tänulik, et mu vaidlused on vaid mu endaga. Ma ei pea oma lapsi mööda ilma endise elukaaslase käest tagasi võitlema või pidama lõputuid kohtu­lahinguid tõestamaks, et alimentideks makstud raha on sihtotstarbeliselt kasutatud.”