Uudised
17.10.2020, 19:00

Ämmaemand ütles mulle: jumal tänatud, et õigel ajal sünnitusmajja jõudsid! Kõik oleks võinud palju hullemini minna, võib-­olla poleks ei mind ega beebit enam

 
"Rasedust oli 39+6 nädalat, kui tundsin äkki õues, et kõht läheb tihti toonusesse. Jäin rahulikuks, sest toonuseid oli mul ennegi olnud. Sõbranna aga arvas, et igaks juhuks peaksin siiski sünnitusmajja minema," räägib Kethelin oma avameelse sünnitusloo. Seesama soovitus päästis tema ja ta lapse elu.
Kethelin Preis
“Narkoosist ärgates ei saanud ma hingata. Keegi hüüdis: HINGA! Siis ma tegingi hingetõmbe ja kuulsin, et mul sündis terve laps,” kirjeldab Kethelin (27).
“Narkoosist ärgates ei saanud ma hingata. Keegi hüüdis: HINGA! Siis ma tegingi hingetõmbe ja kuulsin, et mul sündis terve laps,” kirjeldab Kethelin (27).
Erakogu

Millest Pere ja Kodu oktoobrinumbris veel juttu, vaata siit!

Kethelin räägib oma teise lapse sündimise loo, mis võtab kokku, kui oluline on õigel ajal sünnitusmajja jõuda ja julgustab: meie arstid ja sünnitusmajad on tõeliselt heal tasemel, et tulla toime mis tahes ootamustega! Lugu kommenteerib ka naisteast.

"Haiglas ei tuvastanud aga KTG-masin mingit aktiivset sünnitustegevust, lisaks oli emakakael kõva ja kinni. Olin pettunud, sest lootsin nii väga juba beebiga kohtuda. Mees saadeti koju, aga mina jäin igaks juhuks ööseks jälgimisele - tuleb välja, et õnneks!

Öösel kell 2 tundsin läbi une, et voodi läheb märjaks. Läksin kiiruga tualetti ja nägin, et minu seest tuleb välja meeletus koguses verd ja vereklimpe. Panin rasedusjärgse sideme ja jooksin ämmaemandat otsima. Terve koridor oli siginat-saginat täis, sel õhtul oli ebatavaliselt palju sünnitajaid. Seisin koridoris, jalad üleni verised, sest side ei hoidnud midagi kinni, ja arste otsides suutsin terve koridori veriseks teha. 

Arst vaatas mind üle ja kiirelt sai selgeks, et

Kommenteeri Loe kommentaare