Ämmaemand ütles mulle: jumal tänatud, et õigel ajal sünnitusmajja jõudsid, muidu ehk poleks enam sind ega beebit

„Rasedust oli 39+6 nädalat, kui tundsin äkki õues, et kõht läheb tihti toonusesse. Jäin rahulikuks, sest toonuseid oli mul ennegi olnud. Sõbranna aga arvas, et igaks juhuks peaksin siiski sünnitusmajja minema,“ meenutab Kethelin. Seesama soovitus päästis tema ja ta lapse elu.

Kethelin räägib oma teise lapse sündimise loo, mis võtab kokku, kui oluline on õigel ajal sünnitusmajja jõuda. Lugu kommenteerib ka naisteast.

"Haiglas ei tuvastanud KTG-masin mingit aktiivset sünnitustegevust, lisaks oli emakakael kõva ja kinni. Olin pettunud, sest lootsin nii väga juba beebiga kohtuda. Mees saadeti koju, aga mina jäin igaks juhuks ööseks jälgimisele - tuleb välja, et õnneks!

Öösel kell 2 tundsin läbi une, et voodi läheb märjaks. Läksin kiiruga tualetti ja nägin, et minu seest tuleb välja meeletus koguses verd ja vereklimpe. Panin rasedusjärgse sideme ja jooksin ämmaemandat otsima. Terve koridor oli siginat-saginat täis, sel õhtul oli ebatavaliselt palju sünnitajaid. Seisin koridoris, jalad üleni verised, sest side ei hoidnud midagi kinni, ja arste otsides suutsin terve koridori veriseks teha. 

Arst vaatas mind üle ja kiirelt sai selgeks, et