“Olen märganud, et täiskasvanud, kel on mälestus vanavanematega veedetud ajast – nende lapsepõlv on värvilisem. Seetõttu tõrgub mu mõistus kogemusi kuuldes aru saamast, miks tänapäeva vana­vanemad lapselastega sügavat sidet ei loo. Vanaema ei ole alati vajalik kui lapsehoidja. Vanavanemate ja lapselaste tugev suhe loob täiesti teistmoodi lapsepõlve,” on ta veendunud.

Nii Marise kui ka Henry vanemad elavad Eesti eri otstes ja kohtuvad oma lapselastega pigem harva, seega pole Marisel head tugivõrgustikku - lapsehoidja leidminegi on luhtunud. Ta räägib sellest, paarina abikaasaga aja veetmisest, oma salakallimast ja ka raskustest emana avameelselt SIIN!