Kristjan Hirmo: 35. eluaastani oli elu pidu, aga siis sain aru, et lapsed on meie kalleim vara!
Raadiohääl Kristjan Hirmo on vabal ajal reisisell ja õllekorkide koguja. Ta armastab süüa teha, firmaroogadeks seenekaste, kalasupp ja kauaküpsenud lihad. Leiba teeb ka ise. Ja maal meeldib koledal kombel tööd rabada oma “käsitöötalus”, mis tähendab seda, et kõik on omaenda toore jõuga tehtud. Lisaks sellele on ta isaks kahele tütrele - Adelele (9) ja Elisele (1,5-kuune).
Hirmo tunnistab Pere ja Kodu isadepäeva fotosessioonil, kuidas laste saamine pani ta asju ümber hindama: “Arvestades minu elustiili kuni 35. eluaastani, lastele ma ei mõelnud. Elu oli pidu. Kui see kõik juhtus, sain aru, et lapsed on tõesti me kõige kallim vara ja ka väga suur vastutus. Üks meelde jäänud reality check oli, kui Adele sattus esimest korda haiglasse. Naine saatis pildi: haiglapidžaamas suurte silmadega kurb laps. Silm läks kohe märjaks, kõik on ju nii habras."
Hirmo tõdeb küll, et on omajagu huuluseid ka lastega teinud: "Sõitnud poolteiseaastase Adelega kolm nädalat Austraalias. Tuhandeid kilomeetreid “Entel-tenteli” saatel, olles alati sammuke ees troopilisest tormist, mis meid jälitas. Enne lapsi aina reisisimegi: USA, Aasia, Hispaania... kuni lõpuks saime aru, et Eesti on mõnus väike ja roheline riik. Ja seda võiks tõesti hoida."
Silmiavav reisimine on pannud Kristjani pere ekstreemselt suhtuma ka planeedi puhtusesse: "Aasias ujub ju ainult plast. Vahel toob torm randa tonnide kaupa prügi, mis peidetakse liiva alla, et näha ei oleks. Sellest inspireerituna on minust saanud ekstreemne prügisorteerija. Elutoas on mul jäätmejaam. Toidu äraviskamist me üldse ei tolereeri, kõik kasutame ära. Täna enne tööleminekut, poole kuue ajal, viisin just pakendid ära. See on ju üleüldine hoolimine ja eeskuju lastele. Tahan neile jätta puhtama ja parema planeedi.”