No tore on, miks pean mina – ühes lugematul hulgal teiste lapsevanematega – nuputama ja pingutama, et lastele rõõmu pakkuvaid üllatusi teha, kui kogu au saab endale mingi kahtlane punases mantlis onkel või müstiline pöialpoistearmee, kes terve detsembri akna taga jõlgub? Rääkimata tunnetest, mis mind tabavad, kui olen väsinuna aknal ootava sussi ära unustanud, nii et hommikul šokolaadimunaga lastetuppa hiilides häbistatult kangestun ja piinarikkalt aru pean andma, mis siis ikkagi juhtus ja kuhu päkapikk jäi....

Edasi lugemiseks: