Vandeavokaat selgitab: oluline on teada, et ühishooldusõigust ei lõpeta lahutus ega lahkuminek

Aadvokaadibüroo Lillo & Lõhmus vandeadvokaat Karin Lõhmus-Ein selgitas Lastekaitse Liidu aastakonverentsil lapse hooldusõiguse ja -kohustuse teemat. "Kõik riigid peavad tegutsema selle nimel, et isa rolli laste kasvatamisel suurendada ja on tähtis, et lisaks seadustele see ka praktikas nii oleks."

Hooldusõigus ehk vanema ja lapse suhete kõige olulsiem õigus

See on vanema õigus ja kohustus lapse isiku ja vara eest ja otsustada temaga seotud asjades ja hooldusõiguslikul vanemal on lapse hoolduslik õigus, aga sellega kaasnevad vanemal ka kohustused. Reeglina on vanematel ühine hooldusõigus, kui kohus on sekkunud, võib see olla muidugi teisiti.

Oluline on teada, et ühishooldusõigust ei lõpeta lahutus ega lahkuminek

Ühine hoodlusõigus on vanematel vaatamata sellele, kas nad elavad koos või mitte. Vanemad ei tohi kuritarvitada oma õigusi - nad peavad teostama seda üksmeeles ja lapse huvidest lähtuvalt. Kui lapse arengutase võimaldab, tuleb ka last sellesse kaasata - üsna väikse lapse peaks kaasama näiteks huviringiarutelusse või suurema kindlasti ka gümnaasiumivaliku otsusesse.

Kui koos elavad vanemad saavad enamasti sellega hästi hakkama, siis keeruliseks muutuvad lood sageli siis, kui vanemad elavad lahus või lähevad lahku, nendib Lõhmus-Ein.

Vanemad peavad ka pärast koosoleu lõppemist tegutsema üksmeeles lapse huvidest lähtuvalt. Ka lahus elavad vanemad peavad lapse asju jätkuvalt ühiselt otsustama – seda ka siis, kui laps teist vanemat vaid nädalavahetuseti või harvemini näeb.

Kohustus hoida kursis ja tunda huvi

Selleks, et vanemad edasi koos ostsustaksid, on oluline roll mõlemal vanemal: lapsega sagedamini koos oleval vanemal on kohustus hoida teist kursis, teavitada teda ja küsida ka arvamust. Teisalt on oluline roll ka teisel, rohkem eemaloleval vanemal - tema peab ise tundma huvi lapse elukorralduse ja toimetuleku vastu. Passiivseks jäädes jäetakse ta kõrvale. "Minu kogemus näitab, et vanemad ei tea, et neil on õigused ja arvavad, et neil pole enam sõnaõigust. Seaduse järgi see nii pole." Sõlumata suhete keerukustest ja pingetest peavad nad koos edaspidigi otsustama.

Pärast lahkuminekut on vanematel sageli väga erinevad arusaamad otsustes. Sellistes olukordades võib olla ajendatud kohtusse minek, et saada endale ainuhooldusõigus või otsustusõigus, kas täielikult või osaliselt, et üks vanem saaks üksi kas kõigi või teatud lapse asjade üle otsustada, sealjuures jätkuvalt lapse huvidest lähtuvalt.

Ühine hooldusõigus ei tohi hakata takistama lastesse puutuvate otsuste tegemise kiirust. Näiteks ei suuda vanemad kokku leppida koolis - üks vanem üksi seda teha ei saa, aga vahel ei jäägi muud üle kui kohtul paluda ühishoodlusõigus lõpetada, et see otsus enne kooliaasta algust ikka tehtud saaks. Kohus siis otsustab ja otsustab kummale vanemale ja kas täielikult või osaliselt ta hooldusõiguse annab, lähtudes ennekõike taas lapsest. Kohus võtab arvesse ka seda, kummal vanemal on vaimne valmisolek selleks ja milline on olnud senine panus. Lisaks hinnatakse ka laste suhteid vanematega. Oluline on nende laghendamisel vaadata ka, kas vanem ikka suudab käituda lapse huvidest lähtuvalt või ajab need enda huvisega segi.

Hooldusõiguse lõpetamise tagajärjeks on see, et ainuhooldusõiguse saades saab ta siis kõiki või teatud asju teise vanema nõusolekuta otsustada, vastavalt, kuidas kohus määrab määratu. Näiteks on kohtus määratud ainuhooldusõigus viibimiskoha üle, mis tähendab, et selles ainuhooldusõiguse saanud vanem saab ise otsustad reisimise, elukoha ja selliste asjade üle.

Selleks et lapsel oleks suhe mõlema vanemaga, on vanemal õigus ja kohustus oma lapsega suhelda. Lapsel on õigus mõlema vanemaga suhelda - üks vanem ei tohi sealjuures kahjustada teise vanemaga suhtlemist ega seda tekitada. Ka ei tohi lapses halba tunnet tekitada teise vanemaga suhtlemise eest. Kui lapse suhe ühe vanemaga on takistatud, siis tuleks sel, kes lapsega ei saa suhelda, pöörduda kohtusse, et määrata suhtluskord. Ka siin on kohtus määravad ennekõike lapse huvid.

Loe detailsemalt Lastekaitse Liidu lehelt SIIT!

Kuula ka: Ühe isa okkaline ja pikk tee võrdse vanemluseni: lastekaitse ja kohus diskrimineerivad isasid!