Väikelapsed soovivad meie heakskiitu. Neil on soov osaleda täiskasvanute vestlustes, sest see paneb neid tundma, et nendega arvestatakse ka, nad on osa millestki tähtsast. Oma arvamuse avaldamine on lapsele tähtis ja selle väljendamine on samuti oluline, see õpetab last arutlema ja mõtlema.

Miks lastele väga täiskasvanute jutule vahele segada meeldib?

Põhjus selle taga on lihtsamast lihtsam: lapsed on impulsiivsed ja neil pole veel ettekujutust selle kohta, mida ja millal sobib rääkida ja mida mitte. Lapsed tajuvad ka aja kulgemist aeglasemalt, mis muudab nende jaoks äärmiselt tüütuks oma jutukorra ootamise ja arusaamatuks terminid "varsti", "5 minuti pärast" jne, kuid ära siiski loobu nende kasutamisest - ühel päeval tekib neil aimdus, mida see ajaraam tähendab.

Aga seda saab muuta!

Ole ise eeskujulik ja tähelepanelik kuulaja

Öeldakse, et iga laps on oma vanemate nägu. Kõige elementaarsem samm õpetamaks lapsele viisakusreegleid ja kuulamist, on olla ise eeskujuks. Kuula oma kaaslast, kuula oma last ja luba teisel alati jutt lõpetada vahele segamata.

Teavita last juba aegsalt ette, kui sul on peagi ees telefonikõne. Samamoodi talita külas olles või mänguplatsil: andes ette teada, et varsti on aeg lahkuma hakata. Kui sekkud ja nõuad lahkumist kohe, koged tõenäoliselt vastuseisu, kui aga annad veidi aega oma tegevus lõpetada ja mõttega harjuda, jõuab ta sellega kohaneda enne, kui keegi salli üle pea talle sikutama hakkab.

Sama on ka telefonikõnedega - kui selgitad, et pead peagi rahulikult selle vestluse ära pidama ühe tädi või onuga ja siis oled tema päralt, harjub ta aina enam sellega arvestama. Kui ta seda segamatult suudab, kiida teda ja täna!

Mõtle välja teie omavaheline signaal

Leppige lapsega kokku mõni kindel käemärk, -liigutus või muu signaal, mis tähendab, et sa ei saa hetkel teda kuulata, aga oled valmis seda hiljem pühendunult tegema. Sellise signaali kokkuleppimine näitab lapsele siis, et ta oma jutuga ootaks ja tekkinud hetke näiteks mängides veedaks. Ometigi ei pea laps muretsema, et ta mõte kuulamata jääb. Tähtis on see enne kokku leppida ja iga kord ka nii teha. Kohe, kui kõne lõpeb, pööra oma tähelepanu lapsele.

Vältimatud vahelesegamised peavad olema viisakad

Mõnes olukorras ei jää muud üle, kui teise jutule vahele segada. Täiskasvanud omavahel on õppinud, et sellistel juhtudel kasutatakse levinud viisakusi, nagu „Vabanda, et segan," või muud sellist. Lapsega suheldes tuleks ja tema juttu katkestades tuleks sedasama, nii õpetad lapsele viisakust ja ilmselt näed ühel hetkel ka teda samamoodi käitumas.

"Vabanda, et segan kallis, näen et sa mängid, aga meil on aeg nüüd pesema ja magama hakata minema."

Palu viisakalt oma lapsel oodata

Selle asemel, et lihtsalt lapsele segamise pärast käratada, on oluline pakkuda talle võimalust ootamiseks. "Ma räägin telefoniga, palun oota viis minutit ja siis loeme koos raamatut"

"Ma pean su isaga omavahel rääkima, palun oota teises toas, sa võid niikaua telekat vaadata"

"Mul oleks vaja pool tundi omaette olla. Kas sa leiad omale tegevust ja pärast kõne saan ma sind sellega aidata?"

Suhtu rahulikult

Viisakalt suhtlema õppimine võtab aega ja see on igati loomulik. Enamikest pisikestest kisakõridest kasvavad viisakad noored inimesed: pideva harjutamise, kannatlikkuse ja hea eeskuju näitamisega saab kõigist asja.

Tasub ka meeles pidada, et isegi suuremad lapsed teevad vigu ja satuvad vahepeal liialt elevusse, et rääkimisel oma korda oodata. Nad ei sega sind hoolimatusest või pahast tahtest.

Pidev jutule vahele segamine on küll tüütu, aga oma lapsesse tuleb suhtuda austusega. Kunagi ei tohi nende peale karjuda või „tssss" sisistada. See võib küll lapse tähelepanu püüda ja nad vait olema sundida, aga see on nele solvav ja ei anna neile võimalust õppida.

Allikas: Huffingtonpost