Kliiniline psühholoog Ada Alliksoo rasedate nõustamisest: on ka patsiente, kel on raseduse ajal diagnoositud rinnavähk - korraga on hirm elu alguse ja lõpu ees

„See on suur koormus, kui naine peab tegelema korraga kahe nii suure teemaga - üks on elu algus ja teine on hirm elu lõpu ees,“ räägib Ida-Tallinna Keskhaigla Naistekliiniku kliiniline psühholoog Ada Alliksoo vähidiagnoosi saamisest raseduse ajal. Ta soovitab sellisel puhul kindlasti pöörduda psühholoogi juurde. Tema juurde tullakse aga ka hoopis teistsuguste rasedusaegsete muredega.

Alliksoo sõnul on ka näiteks planeerimata rasedusest teada saamise järel mõistlik pöörduda kliinilise psühholoogi või raseduskriisinõustaja poole. Selle jaoks saab saatekirja oma ämmaemandalt. „Tihti ehmatab naist ootamatu plaanide muutus, mitte rasedus ise. Siin lähevad mängu kohanemis- ja uute olukordadega toimetulekuoskused. Me oleme harjunud oma elu planeerimisel tundma kontrollitunnet ning kui tuleb midagi ootamatut, tekib kontrollitunde kaos,“ räägib Alliksoo. Tema sõnul võib kontrollitunde tagasi saada tõstes selle teise kohta. „Ma ei kontrolli enam, kas ma olen rase või ei ole, aga saan kontrollida, kuidas ma olen rase,“ selgitab ta. Tema sõnul võib samamoodi ka sünnitushirmule läheneda – naine ei saa küll kontrollida, kuidas sünnitus läheb, aga saab kontrollida, kelle ta kaasa võtab, kas ta küsib abi, kui kaua kannatab valu, mida valu puhul teeb jne.

Alliksoo julgustab ka naisi rohkem otsima abi sünnitusjärgse depressiooni puhul. Tema hinnangul on selle teema ümber ikka veel palju stigmat. „Mõistlik oleks sellisel puhul pöörduda ka paariteraapiasse ning kogu tema keskkond tuleks üle vaadata,“ selgitab psühholoog. Kindlasti ei ole sellises olukorras naisele mõtet öelda: „Võta end kokku!“.

Kõiki "9 kuud" osi saad kuulata siit!

Selleks, et saaksid Pere ja Kodu podcasti uusi episoode kuulata esimesena, leia meid Spotifyst, Apple Podcastist, Soundcloudist ning vajuta nupule Follow.