35. eluaastaks võiks selgusele jõuda kas soovid last. Meest selleks tingimata vaja ei ole ja juhusuhet ka mitte!

Naise viljakuse seisukohast võiks iga naine 35. eluaastaks selgusele jõuda, kas ta soovib oma ellu last või mitte. Kui selleks ajaks ei ole printsi valgel hobusel tulnud, oleks õige aeg tegutseda. Spermadoonorlusele heidab valgust dr Liisa Viirmaa, Nova Vita kliiniku vastutav arst, günekoloog ja reproduktiivmeditsiini eriarst.

Üksikute naiste osakaal viljatusravipatsientide hulgas suureneb

Nova Vita kliinikus on toimiv doonoriseemnerakkude pank aastast 1999. Üksikute naiste osakaal viljatusravipatsientide hulgas on aastate jooksul pidevalt suurenenud. Põhjusena võib kindlasti välja tuua ühiskonna sallivuse kasvu nende naiste suhtes, kes on otsustanud lapse saada iseseisvalt, ja ka naiste enda suurema teadlikkuse.

Rasestumise eesmärgil doonoriseemnerakkude kasutamine on tunduvalt turvalisem kui rasestuda mõne juhusuhte või sõbra abil – puudub võimalus saada mõni ootamatu ebameeldiv haigus.

LOE KA: Katrini lugu: otsustasin, et kui ma 35. sünni­päevaks pole leidnud enda kõrvale õiget meest, saan lapse üksinda. Soovitan seda teistelegi naistele

Probleemina võib välja tuua selle sooviga pöörduvate naiste vanuse, mis jääb sageli 40. eluaasta ringi või isegi üle selle. 40. eluaastaks on naisel alles vaid umbes 3% munarakkudest ning vanusega suureneb loote väärarengute ja raseduse katkemise risk.

Skandinaavias on uuritud, et teadlikult üksikvanemluse valinud naised saavad väga hästi hakkama ja nende rahulolu oma eluga on võrreldav paarisuhtes lapsi kasvatavate inimestega. Selle taga on teadlikult vastu võetud otsus laps üksi üles kasvatada ja ka majanduslik kindlustatus, kui võrrelda näiteks olude sunnil üksikemaks jäänud naistega.

Eesti naistel on väga vedanud, et Eesti on liberaalne riik ja viljatusravi on lubatud ka üksikutele naistele. Euroopas on riike, kus nii inseminatsiooni kui ka kehavälist viljastamist võib teha vaid abielus olevale naisele.