Lööv, hammustav või agressiivne laps rühmas? Rajaleidja spetsialist: iga käitumisraskus ei ole häire ja diagnoos seda ei lahenda

Agressiivsus, impulsiivsus, kaklemine, löömine ja hammustamine on see, mis teeb ärevaks iga vanema. "Kes tahaks last saata lasteaeda, teades, et tal on õhtul hammustuse jälg kuskil?" viskab Tiina Kütt, Innove Rajaleidja Lääne-Eesti piirkonna juht, psühholoog ja pereterapeut õhku küsimuse, mida mõistavad paljud, kelle lapse rühmas on teistsuguse käitumisega laps.

"Probleemne laps ja laps, kellel on probleem - neid ei tohi segi ajada. Ja siis tuleb alles tegeleda probleemiga, mitte ka süüdistamisega emotsioonide ajel. Probleemiga inimese käitumist ja enesejuhtimist saab muuta!" kinnitab ta.

Igasugune konflik on laetud olukord nii halvasti käituva lapse vanemale, kannatavate laste vanemate jaoks, aga ka õpetajatele, selgitab Kütt: "Ka probleemiga lapse vanem ei suuda tegelikult iga päev 10 korda päevas kuulata, mida ta valesti teeb ja kuulata, kui halb tema laps on. Terviklikult asjaga tegelemiseks peab vaatama asja mitmelt poolt, kõigi osapoolte vaatenurgast."

LOE KA: 12 viisi, kuidas õpetada last oma tundeid juhtima: häirival käitumisel on tihti kergesti seletatavad põhjused

Kütt räägib allolevas podcastis Tanel Jäppinenile, mis on olulised asjad, mida igaüks peaks sellises olukorras tegema, et laetud olukorda mitte hullemaks teha, vaid lahendada. Ta selgitab ka, milles sageli üldse peituvad teistsuguse käitumise põhjused ja selgitab, et liiga kiirustades kiputakse diagnoose panema, mis tegelikult probleemi ju ei lahenda.

"3-aastaselt ei saagi oodata sama, mida kuueselt - mida noorem laps on, seda enam vajab ta enesekontrollis abi. Täiskasvanud peavad aitama siinkohal. Tuleb aidata sõnastada tundeid ja soove, sest tema ise ei oska veel seda teha ja võibki füüsiliselt väljenduda," räägib Kütt ja ütleb, et liiga palju püütakse teistsuguse käitumisega lastele diagnoose panna. "Iga käitumisraskus ei ole häire ja diagnoos seda ka ei lahenda. Peame õppima nendega koos käituma hoopis!"

Allolevast podcastist saad nõuandeid siis, kui su laps on kannataja, aga ka siis, kui su laps on see, keda süüdistatakse kõiges. Kelle poole pöörduda? Kuidas? Millised praktikad võiks toimida lahendades ja kust sellega alustada arukalt üldse?

Häid nõuandeid selleks ja erinevate osapoolte mõistmiseks, mitte hukkamõistmiseks, jagub podcastis küll ja veel:

Selleks, et saaksid Pere ja Kodu podcasti uusi episoode kuulata esimesena, leia meid Spotifyst, Apple Podcastist, Soundcloudist ning vajuta nupule Follow.