Carmeni avameelne sünnituskogemus: sünnitus ei ole spaaskäik, kuid leidsime viisi, mis päästis hirmust ja tugevast valust

„Ma arvasin esialgu, et hüpnosünnitus on mingi voodoo-värk. Siis aga käisime tutvustustunnis ja saime aru, et see kõnetab meid,“ räägib Carmen uues „9 kuud“ podcasti osas, kuidas otsustas proovida hüpnosünnituse tehnikaid oma esimesel sünnitusel. Carmenile sümpatiseeris eriti see, et hüpnosünnitus ei vastanda end tavameditsiinile, pigem täiendab seda ja ka ämmaemand võttis pere otsuse seda praktiseerida positiivselt ja toetavalt vastu.

„Mõnikord arvatakse, et hüpnosünnitus tähendab seda, et keegi tuleb sinuga kaasa, paneb sind hüpnoosi ja siis sa ärkad üles ja on laps. Paraku nii ta ei ole. Hüpnosünnituse tehnikatest abi saamine eeldab väga suurt pühendumist naiselt,“ räägib podcastis hüpnosünnituse rahvusvaheline koolitaja ning Pehme Sünni Kooli looja Kiia Paal.

Hüpnosünnitus tähendab tema sõnul eelkõige seda, et naine oskab end ise aidata, arvestades sünnituse füsioloogiat ja psühholoogiat, keha ja meele seoseid ehk teisisõnu seda kuidas mõtted, tunded, sisendused ja enesehüpnoos suudab meie keha panna toimima nii, et see sünnitusprotsessi soodustaks.

Carmeni elukaaslase Hanno sõnul oli tema jaoks kõige üllatavam see, kui rahulikult kulges nende lapse sünni päev. Paar oli väga põhjalikult ette valmistunud ja kasutas sünnituse juures mitmeid kursuse käigus õpitud tehnikaid, mis muutsid sünnituse kiireks ja võrdlemisi valutuks.

„Hüpnosünnituse suur müüt on see, et me lubame valuvaba sünnitust, aga nii see kindlasti ei ole,“ räägib Kiia. Eelkõige saab tema sõnul valu võtta kui keha märguannet, et naine saaks ebamugavuse vähendamiseks ennast aidata, näiteks vahetada asendit, sügavamalt hingata, minna vette, mõnest hirmust vabaneda vms.

Uuringute järgi vajavad hüpnosünnituse tehnikaid kasutavate naiste sünnitused vähem sekkumisi, kasutatakse vähem valuvaigisteid, sünnitus võib olla lühem ning naine saab end tunda mugavamalt. Kiia Paali sõnul mõjutab enesehüpnoosi ja lõdvestustehnikate kasutamine meie kesknärvisüsteemi rahustavalt, soodustades sünnituseks vajalike hormoonide tootmist ning meditsiinis laiemaltki on hüpnoosi kasutatud valuravi toetava meetmena.

„Sünnitaja on väga tundlik ja teda ümbritseva osas vastuvõtlik – keskkond, inimesed, tema mõtted ja teadmised – kõik need mõjutavad seda, kuidas naise keha reageerib. Seega kui naine treenib ennast juba raseduse ajal lõdvestuse, hingamise, sisenduse ja enesehäälestuse tehnikatega, siis ta saab neid spontaanselt ja instinktiivselt kasutada, nii et ta ei sega oma keha sünnitusel, vaid aitab. Lisaks on ettevalmistuses suur osakaal tõenduspõhisel teadmisel kogu sünnitusprotsessist ehk traditsioonilistest perekooli teemadest,“ selgitab Kiia lahti hüpnosünnituse põhiolemust.

Podcastis veel teemaks:

• Kus hüpnosünnitust õppida saab?
• Kui kaua kursused kestavad ja kui palju tööd peab ise ära tegema?
• Mida veel hüpnosünnituse kursustel räägitakse?

Kuula rohkem uuest „9 kuud“ podcasti osast!

Kõiki "9 kuud" osi saad kuulata siit!

Selleks, et saaksid Pere ja Kodu podcasti uusi episoode kuulata esimesena, leia meid Spotifyst, Apple Podcastist, Soundcloudist ning vajuta nupule Follow.