Noore nahk teeb hädakisa? See pole paratamatus, vaid parandatav! Loodusterapeut avab klaari jume saladused
Noortele, keda kimbutab akne või muud nahaprobleemid, ütleb Herbazeni looja, joogatreener ja loodusterapeut Mai-Liis Kivistik, et igale murele on alati lahendus ning iga muutus on ühel hetkel vana harjumuspärane tegevus. “Ei tasu jääda kinni uskumusse, et kõigil on ja see on normaalne. Vaadates üle oma toitumine ja juues piisavalt vett, saab keha toimimist muuta ning tasakaalu luua,” soovitab ta ja jagab lisaks hulgaliselt nõuandeid.
Tihti on ka stressil suur roll, miks noored söövad palju magusat või kiirtoitu — see loob kiire õnnetunde. Siin aga tuleb appi trennis käimine või piisav vabas õhus liikumine. Kõik on omavahel seoses. Tuleb ise panustada enda heaollu ja nii vaimsesse kui füüsilisse tasakaalu.
Akne tähendab, et sisekeskkond on tasakaalust väljas
“Tihti võime näha, et akne likvideerimiseks pakutakse mitmeid erinevaid välispidised ravikreeme või sissevõetavaid põletikuvastased ravimeid ja need on kõik võrdlemisi tugevatoimelised. Üritatakse iga hinna eest nähtaval olevatest punnidest vabaneda, sest väline ilu loeb noorena eriti palju. Tegelikult on aga akne peegeldus tasakaalust väljas olevast sisekeskkonnast. Võiks alustada keha jääkainetest puhastamisest ning jätta menüüst välja piimatooted, nisu ja valge suhkur,” soovitab Mai-Liis.
Heaks leevendajaks aknele taimemaailmast on näiteks angervaksaõli. Angervaks tugevdab, rahustab ja parandab haavu. Pärsib põletikke ja on antibakteriaalse toimega, mistõttu soodustab naha paranemist, taastumist ja tugevnemist. Kasutatakse tundlikule nahale tänu pehmele toniseerivale efektile, aga sobib kõigile. Leevendab ka naha kihelust ja punetust. Toetab naha uuenemise protsesse, taastab pH tasakaalu.
Proovida võib punnidele määrida ka küüslauku, mis on hea immuunsüsteemi tugevdaja ning väga efektiivne akne vastu. Otse peale võib määrida ka teepuuõli ja lahjendatud õunaäädikat.
Nahk uueneb täielikult ühe kuuga
Mai-Liis selgitab, et nahk koosneb mitmest kihist, uued rakud tekivad alumistes kihtides ning liiguvad sealt ülemiste kihtide suunas, kõige peale jõudes eemalduvad kehalt. Ühe kuu jooksul teeb nahk läbi täieliku uuenemise. “Siin on alati hea peeglisse vaadata ja ausalt mõelda, mida nahk ütleb, kas ja millal sai patustatud,” ütleb Mai-Liis.
Oluline naha toetaja on täisväärtuslik uni. Magamata öö on kohe näonahalt paista. Noorukid vajavad keskmiselt 9 tundi ja enamus täiskasvanutest 7-8 unetundi öö kohta. Jälgida tuleks ka seda, et ühe unetsükli pikkus oleks 90 minutit — ühe öö jooksul läbime selliseid unetsükleid keskeltläbi 5-6. Magama tuleks minna nii, et üles saab ärgata täpselt unetsükli lõpus mitte keskel.
Samuti aitab Mai-Liisi sõnul ilusa näonaha säilimisele kaasa selili magamine, sest kõhuli olles vajutame ühe külje patja ning seda pidevalt tehes saab üks näopool rohkem survet kui teine ning tekivad kortsud. Lisaks aitab selili asend kaelal ja selgrool neutraalses asendis puhata. Organism hoolitseb naha eest just öösiti, uneajal, parandab kahjustusi ja viib välja mürgiseid ühendeid.
Nägu soovitab ta pesta leige veega ja seejärel kergelt tupsutada rätikuga kuivaks või lasta tal endal taheneda. Mitte mingil juhul hõõruda või tõmmata kuidagi nahka. Seebiga pesemine nõrgestab naha õhukest kaitsekihti ja seda tuleks kindlasti vältida.
Naha niisutamine on oluline igal aastaajal, sest nii säilib naha elastsus. Meie põhjamaisele nahale on suurepärased kõik õlid ja vahad, mis toetavad niiskuse rakus hoidmist ning on nahale heaks abiliseks kaitsekihi tekitajana. Kasutades veebaasil niisutajat, võime külma ilmaga endale liiga teha. Külma ilmaga kanna kindlasti ka kindaid, sest need kaitsevad sinu nahka.
Vähem on rohkem
Noorte nahahoolduse puhul on Mai-Liis kindel, et vähem on rohkem. “Oluline on hoida nahk puhas ehk piisab veega loputamisest. Puberteedieas tõuseb esile higi eritumine ja selle lõhn. Siiski tuleks siin pöörata pilk toidulauale, sest kõik, mis on sünteetiline, tahab läbi naha välja saada, kas kaenla alt või punnidena nahalt. Mida tugevam on higilõhn, seda rohkem on toidulaual aineid, mis kehale ei meeldi,” toob ta välja.
Esimesed vahendid noorel võiksid olla nahka niisutav palsam/kreem ning kreemdeodorant. “Leia võimalus soetamaks oma kosmeetikatooted looduspoest või mahekauplusest, sest need on usaldusväärsed. Sealsed sertifikaadid kinnitavad üldiselt toodete kvaliteeti,” annab ta nõu, mis hõlbustab valimist.
Üle tuleks vaadata ka dušigeel ja šampoon, sest ka peanahk võtab kõik kiirelt vereringesse vastu. Ehk on võimalik harjuda ümber naturaalse seebiga keha pesema näiteks mullinätsu lõhnalise dušigeeli asemel.
Mõned levinumad kemikaalid, mida tuleks järgmise nahahooldustoote ostmisel vältida:
● parabeenid (rinnanäärme kasvaja koes on korduvalt leitud parabeeni jälgi)
● propüleen / polüetüleenglükool (seotud naha, maksa ja neerukahjustustega)
● Naatriumlaurüül / lauretsulfaat (teadaolevalt põhjustanud naha / silmade ärritust, organite toksilisust, võimalikku reproduktiivset mutatsiooni ja vähki)
● Sünteetilised keemilised lõhnaained (seotud astma, migreeni, lööbe, depressiooniga)
● ftalaadid (võivad põhjustada hormonaalset ebakõla ja reproduktiivseid sünnidefekte)
Kokkuvõttes soovitab Mai-Liis nahale panna vaid seda, mida me hea meelega ka suhu paneks, sest kõik, mis puutub kokku nahaga, imendub ülikiiresti ka meie vereringesse.
Nahahooldustooted saab kokku panna ka köögikapist
Nahahooldustooteid saab teha ka kodustest vahenditest. Näiteks kehaõliks või meigi maha võtmiseks võib kasutada toiduõli (näiteks oliiv- või mandliõli), mida paljud pered söögitegemisel kasutavad. Oliiviõli on kasutatud juba väga ammusest ajast ehk on jõutud palju uurida tema mõju. Juba Vana-Kreeka arst, Hippokrates, nimetas oliiviõli rohkem kui 60 ravitoimet omavaks imeaineks. Oliiviõli ja selles sisalduv E-vitamiin on tuntud naha pinguldaja ja trimmija. Antioksüdandid stimuleerivad ja taastavad rakke, nii et tulemuseks on tervem ja nooruslikum nahk. Oliiviõli on ka, vastupidiselt arvamustele, rasuse naha tasakaalustaja, sest rahustab rasunäärmeid ja tasakaalustab rasueritust. Käte- ja kahekreemi asemel võib kasutada näiteks kookosrasva.
Kehakoorijat saab teha näiteks nii:
1 tass suhkrut või soola
⅓ tassi sobivat õli, näiteks mandliõli
8 tilka meelepärast eeterlikku õli (näiteks greibiõli)
“Deodorant ja selle mõju on väga oluline teema, mida võiks kõik noored teada. Juba koolipingis võiks rääkida deodorantide kahjulikkusest ja sellest, mis seal sees päriselt on. Looduslikul kreemdeodorandid on ilma metallide ja kemikaalideta. Enamasti sooda või tärklise baasil. Igaüks saaks soovi korral ka kodus ise teha. Kurb on mõelda, et kasvavas eas noored lasevad otse
lümfisüsteemi 72 tundi kaitsvat deodoranti,” ütleb loodusterapeut. Minnes üle tavadeodorandilt looduslikule kreemdeodorandile võib kuluda kuni kaks nädalat, et keha harjuks. Olenevalt kehast võib mõnel inimesel vaja minna kreemdeodoranti ka mitu korda päevas värskendada, sest higi tootmine on kõigil erinev.
Isetehtud deodorant:
3 sl tärklist
2 sl soodat
5 supilusikat kookosõli või mõnda meelepärast õli
7 tilka meelepärast eeterlikku õli (soovi korral näiteks piparmünt või sidrun)
Sega kokku klaaspurki ja segu võib vabalt seista toatemperatuuril. Tuleks ainult jälgida, et kasutades on käed kuivad ja puhtad, et bakterid ei pääseks sisse vohama.
Kõige lihtsam variant on ka kasutada sidruni või laimi viilu kaenla alla hõõrumiseks. Seda lõigutud puuvilja tuleks siis säilitada külmikus ja kuidagi märgistada, et see on deodorant, mitte söök.