Ema: mehed, lepime kokku, et inimeste maailmas, kel on võimalus eristada vajalikku kinki rõõmustavast, seda ka tehakse!

"Kaks last. Üks mees. Ja üks suur-suur pühadehirm! Et just mina saan jõuluks midagi, mida meil koju vaja on," tunnistab Age.

Kujutlen elavalt, kuidas kõigist Lutsari soovitustest hoolimata on Eesti mehed sel nädalavahetusel ummistamas kaubanduskeskuse parklaid, peas vasardamas "Mis ma talle kingin?" ja siis... hopppaa!... keset mõnd poodi meenuvad kodus kuuldud laused "Issand kui nõme meie pann on!", "See katlakivine veekeetja on nii nõme" või muu analoogne vihje vajalikule. Muidugi ei ole nad sellega varem tegelenud, e-poodides ideid kogunud, veel vähem midagi soetanud.

Teeme aga selgeks, et nende inimeste maailmas, kel materiaalselt on võimalik eristada vajalikku kinki rõõmustavast, mehed seda ka teevad.

Kallis mees, ütlen seda kõigi naiste nimel: PALUN, ära kingi mistahes kodutarvikuid jõuludeks! On väga väga nunnu, et see sulle meelde tuleb, aga osta see niisama üllatuseks (kui tead, mida osta, sest pannil ja pannil on ka vahe). Ja kui ei tea, siis ära osta!

Ma pole kunagi kuulnud ühtki naist rõõmustamas "Ma sain supipoti!" või kui, siis lisaosaga lausest "...eks meil oli seda vaja tõesti", püüdes justkui õigustada mehe valikut ja pettumust varjata.

Palun mõtle enne poodi minekut, mis su naist tegelikult rõõmustab ja oleks kink temale kui naisele, mitte kui kokk-kondiiter-keevitajale! Küsi kas või temalt, ta sõbrannalt või ta emalt, kui ise leidlik olla ei oska! Ilmselt tahaks salamisi iga naine nautida pigem massaaži, lastevaba aega sinuga või mõnd ehet parema meelega kui vaadata kuuse all panni, supipotti või uut konserviavajat.