Intervjuu jõuluvanaga: kas saanil on rattad lumeta talveks ja miks kingid on poes ja kingikotis samasugused, aga jõuluvanad pidudel erinevad?
Kas saanil on lumeta talvel rattad?
Jõuluvana ei vaja laste juurde jõudmiseks lund. Meie reisime oma saani ja põtradega taevalaotuses ning kasutame lendamiseks võlupulbri abi, mille valmistavad päkapikud. Nii jõuavad kingitused ka sinna maadesse, kus lund mitte kunagi ei olegi, nagu näiteks - Austraalia, Aafrika, Araabia, Lõuna-Ameerika jmt.
Küll aga on jõuluvana Taadul endal olemas veel üks saan, mis on ratastel. See on ehitatud spetsiaalselt selleks, et laste juurde tulla ja nad saaksid käega katsuda jõuluvana sõiduvahendit ning soovi korral isegi selles istumist proovida. See saan liigub ilma põtradeta ratastel lumes ja lumeta!
Kuidas jõuluvana saab tuua samu asju, mis poes müügil?
See on nii tore küsimus ja vastan rõõmuga.
Jõuluvana maal Põhjanabal on olemas mänguasja tehas ning selles ka leiutajate osakond. Agar töö käib seal kogu aeg. Mõeldakse välja erinevaid asju, millest lapsed (ja ka täiskasvanud) unistavad ning mida soovivad jõuludeks. Sealt tehasest tulevad jõuluvana kingikotti kingitused.
Ka inimeste maal käib täpselt samasugune agar töö ning seepärast on võimalik osta paljusid sarnaseid asju ka tavalisest poest. Saladuskatte all võin öelda, et ega kõik jõuluvana kingitused ei ole kaugeltki sellised, mida saab osta poest!
Kas ta ka šoppab kinke?
Ei! Küll aga on jõuluvanasid, kes aitavad poodidel müügil olevaid asju reklaamida.
Miks mõnel Eestis toovad päkapikud asju aknal oleva sussi sisse ja filmides hoopis kaminal rippuva soki sisse?
Maailmas on väga palju erinevaid maid ja jõulutraditsioone. Kahjuks on vähe raamatuid ja veel vähem filme, mis räägivad sellest, millised on jõulukombed meil Eestis. Need filmid, mida näidatakse meie televisioonis või kinodes on enamuses sellised, mis räägivad maailma teise otsa (nt Ameerika) jõulukommetest. Maailmas on olemas ka selliseid paiku ja tavasid, kus lastele ei toodagi midagi ei sussi ega soki sisse. Nendes maades tähistatakse jõule hoopis teistmoodi kui meie seda teeme Eestis.
Meil siin on olemas päkapikud, aga Ameerikas näiteks ei ole neid üldse olemas. Seal on jõuluvana abilised Elf´id (haldjamehikesed), kes on pikkade kõrvadega ning ilma habemeta. Ameerikas käivad jõuluvanad korstna kaudu kingitusi kuuse alla panemas, Eestis teevad jõuluvanad seda hoopis teistmoodi, aga korstna kaudu meie käime väga harva ja seda ka ainult naljaviluks.
Miks vahel näeb erinevaid jõuluvanasid - lasteaia jõulupeol üht, kodus teist ja raekojaplatsil kolmandat?
Nii põnev küsimus, sellest oleks palju jutustada, milline on jõulumaal päriselu. Aga püüan teha lõhikokkuvõtte. Kõige esimene jõuluvana Püha Nikolaus (ehk Claus ja hiljem kutsuti teda Santa Claus) alustas oma toimetamisi juba 1600 aastat tagasi ja kaugeltki ei käinud ta läbi siis maailma kõiki lapsi. Aastasadadega on jõuluvanasid tekkinud juurde ning on teinud alati koostööd Elf`ide ja päkapikkude ning paljude teiste maagiliste tegelastega. Sestap jõuab jõuluvana palju rohkem ning kingid kõikide inimesteni. Jõuluvana on üks mütoloogiline, maagiline ja väärikas pühade ikoon.
Juba "Holiday Week ", The Yale Literary Magazine, vol. 17, detsemberis 1851 kirjutati, et jõuluvana on üks lõbus haldja-päkapiku sarnane tegelane, kelle kohalolu on alati meeldiv ning kes koos jõulumemmega annavad endast parima jõulude hingestamiseks. Jõuluvanaks saavad meil Eestimaal kõige väärikamad ja targemad päkapikud.
Kuidas see käib? Kõigepealt läbivad pikapäkad ja pikatüdrukud katsed, et saada päkapikuks ning seejärel, peale aastaid praktiseerimist, sooritavad väärikamad neist eksami, et saada jõulutaadiks. Igal päkapikul on ka olemas oma nimi ja seetõttu saades päkapikuks või jõuluvanaks vmt muutub tema (ameti)staatus, kuid mitte nimi. Sestap on nimede kasutamine tavaline ja igal jõuluvanal oma nimi ning selgitus ka sellele – miks on jõuluvanasid palju! On olnud juhuseid, kus jõuluvanaks on saanud üksikud ka teisiti, aga las see jääb hetkel väikeseks saladuseks.
Jõuluvanad tulevad virtuaalselt kokku Saku Suurhalli üle kogu maailma ehk Eestis toimub jõulumeeste kongress, millest meil kõigil on Delfi ning Pere ja Kodu vahendusel võimalus osa saada. Uskumatu, kui hästi on globaalselt võrgustunud jõuluvanade töö. Räägitakse erinevate riikide jõuluvanade traditsioonidest.
Enne kokkutulekut istub Eesti jõuluvana Raekoja jõulunurgas ja teeb videokõnesid lastega. Jõuluvanaga saab virtuaalselt otse-eetris suhelda 13. detsembril ajavahemikus 15-17.00 aadressil perejakodu.ee/13detsember
Loodame, et hoolimata raskest aastast leidub meis igaühes piisavalt lapselikku meelt, et kogeda saabuvatel pühadel jõulutunnet või mõnda jõuluime.
Jõuluvanade kongressi teostab Global Virtual Solutions.
