Näitleja Mait Joorits: 90ndatel oli Rakvere üks paras Chicago. Siis ei räägitud koolivägivallast, see oli lihtsalt kool

"Rääkisin noortega, keda stuudios õpetan, hiljuti kooli­vägivallast ja meenus oma teisme­iga 90ndate lõpul. Siis oli Rakvere ­üks paras Chicago. Gängid said kokku ja klobisid üksteist vasarate ja kurikatega. Inimesed suitsetasid ja jõid salaviina. Huvitav, et maailm on 20 aastaga ikka nii palju muutunud!" mõtiskleb Noorsooteatri näitleja ja lavastaja Mait Joorits (35). Hoopis teistsuguses maailmas kasvatab ta aga oma lapsi – Noad (4,5) ja Norat (1,5).

Vaata SIIT, millest Pere ja Kodu jaanuarinumbris veel juttu!

Kohtume Maiduga noorsooteatris, kus mees on töötanud kolm aastat. Tal on väga kahju, et koroona tõttu on saalid tavalisest tühjemad, sest noorsooteatris on praegu kunstilises mõttes väga hea aeg. Etendus on küll kohe algamas, aga teatri ­koridore ei täida õpilaste hordid. Lapsi saatvad täiskasvanud kannavad maske ja hoiavad distantsi. Kõik on hoopis hillitsetum ja vaiksem kui tavaliselt.

Mait räägib avatult sellest, miks üldse tuua lapsi ja noori teatrisse ning kas teater saab lahendada probleeme ühiskonnas. Veel võrdleb ta maailma, kus tema lapsed kasvavad, sellega, milles tema täiskasvanuks sirgus. Ümber ei saa kuidagi ka koolikiusust. "Mäletan, et meie klassis oli üks poiss, kes sai kiusu tunda iga päev. Mina sain harvem, sest