10 teaduspõhist selgitust, miks lapsed ja nende vanemad peaks nukkudega mängima!

Sel sügisel viis Inglismaal asuv Cardiffi ülikooli koostöös Barbie’ga läbi teadusuuringu, mille tulemused on erakordsed. Uuring näitas, et lapsed saavad oma empaatiat ja sotsiaalse teabe töötlemise oskusi arendada nukkudega mängides.

See on teadusringkonnas tähelepanuväärne leid, aga ka kasulik teave lapsevanematele, et oma lapse arengut toetada. Teadus ütleb meile, et seda väga olulist iseloomujoont on võimalik lastes arendada, kui alustada juba õige varakult. Kuid oluline on ka teada, et ilma vanemliku toeta jääb empaatiavõime areng siiski tagaplaanile.

Empaatia on nagu lihas – mida rohkem laps seda treenib, seda tugevamaks see muutub. Seejuures on tänuväärne, et on olemas lihtsaid, kuid mõjuvõimsaid viise, kuidas õpetada last olema lahkem, hoolivam ja empaatilisem. Siin on kümme teaduspõhist nõuannet, mis aitavad arendada lapse empaatiavõimet. Mida rohkem me neid igapäevaelus kasutame, seda suurema tõenäosusega aitame kaasa tugevama ja hoolivama põlvkonna kasvatamisele.

Empaatia on laste edasise edu oluline näitleja, mis aitab mõista erinevad seisukohti, aidates neil olla paremad kaastöötajad, juhid ja lapsevanemad. Edendada edukaid suhteid ja arendada konfliktide lahendamise oskusi ja ehitada vastupanuvõimet, mis aitab neil raskusi ületada.

10 VIISI LAPSE EMPAATIAVÕIME ARENDAMISEKS

1. Julgusta last ise nukkudega mängima ja kuula pealt

Nukkudega mängimine pakub ainulaadset sissevaadet lapse ellu. Kuula tähelepanelikult ja sa võid saada ülevaate oma lapse huvidest, muredest ja asjadest, mis talle ei meeldi. Lapsed räägivad mängimise ajal tihti ja neid saab selleks ka julgustada, pakkudes neile erinevaid nukke. Nukkudega mängimine on hea viis last paremini tundma õppida, kuid on üks reegel, mida tuleb järgida: vanem peab laskma end oma lapsel juhtida.

2. Räägi tunnetest

Enne empaatiavõime arendamist peab lapsel olema oskus emotsioone „lugeda“. Laienda lapse sõnavara tunnete valdkonnas, et ta neid sõnu mõistaks. Nimeta tundeid: „Paistab, et sa oled vihane“, „Tundub, et oled pettunud“. Küsi tunnete kohta küsimusi: „Kas sa oled pinges/mures/õnnelik?“. Tüdrukud kuulevad noorest east alates palju rohkem emotsioonisõnu kui poisid, nii et poegadega tuleks rohkem emotsioonidest rääkida ning anda neile luba oma tundeid näidata ja edastada.

3. Laienda silmaringi

Kas teadsid, et sarnaste inimeste vastu on palju lihtsam empaatiat üles näidata? Peaksime julgustama oma lapsi juba varases eas tutvuma erinevate rasside ja kultuuridega ning eri vanuses, soost ja võimetega inimestega. Üks võimalus on tutvustada neile erinevast soost, erineva nahavärviga või puudega nukke. Aita alati lapsel leida teistega ühiseid jooni, mitte erinevusi. „Sa oled teistest mitmel moel erinev, kuid vaatame, mille poolest te sarnased olete. Teile mõlemale meeldib jalgpall. Mis veel?“ – sellised lihtsad vestlused aitavad lapsel mõista, et erinevused pigem ühendavad meid, kui lahutavad.

4. Meisterda tundekaardid

Lapse õpetamine tundeid lugema on oluline samm tema empaatiavõime ja lahkuse arendamisel. Prindi mõned põhilised emotsioonisõnad nagu „õnnelik“, „kurb“, „hirmul“, „elevil“ ja „üllatunud“ paberile. Seejärel joonista või liimi paberile pildid, mis neid emotsioone kujutavad. See on ka suurepärane võimalus lapselt küsida, kas ta on kunagi seda emotsiooni kogenud. Tee sellest mäng, kus iga pereliige tõmbab kaardi ja imiteerib seal kujutatud emotsiooni, kasutades ainult oma nägu ja keha. Häälitsemine ega sõnade kasutamine ei ole lubatud. Eesmärk on inimese emotsioon ära arvata, empaatiavõimet suurendada ja teineteise seltskonda nautida.

5. Kasuta kahe heateo reeglit

Proovi kahe heateo reeglit: „Ütleme või teeme iga päev vähemalt kaks head asja.“ Esmalt räägi, mida headus endast kujutab (näiteks tere ütlemine, naeratamine, mänguasja jagamine või kellegi aitamine). Osuta igale heateole, mida keegi teeb. Tunnusta oma lapse heategu: „See oli sinust väga lahke, et sa oma vennal käest kinni hoidsid, kui ta trepist alla tuli.“ Tuleta reeglit meelde ka siis, kui laps nukkudega mängib: „Õpeta Maxile ka kahe heateo reeglit.“

„Chelsea tundub üksildane, kuidas saaks Kelly teda aidata?“ Mida rohkem laps headust praktiseerib ning meie vanematena seda märkame ja tunnustame, seda empaatilisemaks laps muutub.

6. Lase lapsel hoolitseda

Lapsed õpivad empaatiat üksteise eest hoolitsedes. Niisiis otsi eakohaseid võimalusi, kus laps saaks toetada ja aidata, nagu näiteks lemmiklooma toitmine, üksikule tädi Sallyle helistamine või naabrile küpsiste viimine. Väiksed lapsed saavad hoolitsemist harjutada ka nukkude peal. Näiteks: meditsiiniõest nukk kontrollib nukupatsientide elumärke. Pargivahist nukk kaitseb loomi. Loomade päästjast nukk toidab ja pakub peavarju, et aidata vigastatud loomadel taastuda. Mida rohkem laps mängu ajal headust harjutab, seda suurema tõenäosusega rakendab ta seda ka päriselus.

7. Kiida nimisõnadega

Kui oled kunagi mõelnud, kas su kiitus toetab empaatiavõimet, siis see 3–6-aastaste laste peal tehtud eksperiment annab vihjeid. Esmalt julgustati seal lapsi aitama tegusõnaga („Kas sa aitad?“). Teisel rühmal paluti aidata nimisõnaga („Kas sa oled mu abiline?“). Väiksed lapsed, keda julgustati olema abilised (nimisõna), tegid seda palju tõenäolisemalt. Kui soovid, et su laps näeks ennast hooliva inimesena, kasuta nimisõnu. „Aitäh, et oled lahke.“ „Mulle meeldib, kui sa oled hoolitsev.“ Ja kui vähegi võimalik, kirjelda lapsele hooliva žesti mõju: „Vanaema oli nii õnnelik, kui sa helistasid, et teda tänada“; „Kas sa nägid Sarah’ naeratust, kui sa oma mänguasju jagasid?“; „Kevin paistis nii rahul olevat, kui sa ta mängima kutsusid“.

8. Tee headuse kast

Et teie pereliikmed oleksid üksteise vastu lahkemad, läheb sul vaja vana kingakarpi. Julgusta oma pereliikmeid märkama, kui keegi on kellegi vastu hea – nii kodus kui ka väljaspool. Iga kord, kui heategu märgatakse, kirjutab või joonistab heateo märkaja teo ja pereliikme nime paberile ning paneb selle headuse kasti. Nende märkmete lugemine õhtusöögi või perekogunemise ajal aitab lastel üksteise headust märgata ja arendab lahkust.

9. Etenda heategusid ja empaatiat

Nukkudega mängimine ei ole mitte ainult lõbus, vaid on ka tõestatud, et väiksed lapsed saavad selle abil oma empaatiavõimet arendada. Õigete küsimuste esitamine aitab teada saada, mis su lapse peas toimub. „Mis toimub?“; „Mis ta õnnelikuks teeb?“; „Mida ta teeb, kui ta sõber on kurb?“ Innusta last kergelt mängimise ajal häid, hoolivaid ja abistavaid tegusid praktiseerima. „Daisy ei leia oma kitarri. Kuidas saab Barbie teda aidata?“; „Ned näib üksildane ja kõrvalejäetud. Mida sa tahad, et keegi ütleks, kui sa oled üksildane? Mida Ted teha saab?“ Kui lapsed mõistavad, kuidas toetada, aidata ja hoolitseda, on nad suurema tõenäosusega ka lahkemad ja empaatilisemad.

10. Arenda empaatiavõimet nukkude, beebide ja kutsikate abil

Anna lapsele kohustusi, et ta saaks kellegi eest hoolitseda. Julgusta last mängimise ajal oma nukku või kaisulooma toetama ja rahustama. Võid kasutada ka beebit, lemmiklooma või õdesid-vendi, et aidata oma lapsel õppida lahkust ja harjutada prosotsiaalseid oskusi. „Vaata, kuidas emme oma titat hoiab. Kuidas sina saad oma beebinukku hoida niimoodi, et ta tunneks end armastatuna?“; „Tundub, et Fido kardab. Kuidas sa saad aidata kutsikal end turvaliselt tunda?“ Noorem õde-vend: „Õde näib murelik. Kuidas sina teda aidata saaksid?“ Mida rohkem laps headust praktiseerib, seda tõenäolisemalt võtab ta selle väärtuse ka omaks.

Uuringu teostas Dr Sarah Gerson

Ühendkuningriigis asuvas Cardiffi ülikoolis tegutsevad kogu maailmas tunnustatud arenguneuroteaduse asjatundjad. Cardiffi ülikooli psühholoogiaosakond kuulub Ühendkuningriigis psühholoogia, psühhiaatria ja neuroteaduse valdkonnas kolme parima ülikooli hulka.

Dr Sarah Gersoni juhitud uuring on avaldatud väljaandes Frontiers in Human Neuroscience. Pikemalt saad soovi korral lugeda SIIT