Oodake ära juhised oma koolist. Traditsiooniline ja etteplaneeritud jõuluvaheaeg kestab sel kooliaastal 23. detsembrist kuni 10. jaanuarini. Valitsuse otsusel tuleb koolimajad sulgeda 14. detsembril. Seega puudutab otsus praegu vaid seitset koolipäeva.

Mõned koolid korraldavad seitse päeva distantsõpet. Mõned koolid või omavalitsused võivad aga otsustada, et õppetööga sel aastal ei jätkata, vaid koolivaheajale minnakse varakult. Lünki teadmistes pole seejuures vaja karta, sest hiljem tehakse õppetöö tasa – koolipäevad kompenseeritakse. Koolidel ja koolipidajatel on alati olnud õigus vaheaegade toimumisaega muuta.

Praeguses olukorras võib vaheaja toimumisaja muutmine või nädala jagu distantsilt õppimine aidata meil aga koroonaviiruse leviku raskeimast punktist üle saada, sellest on kasu ühiskonnale tervikuna.

Rahu, ainult rahu!

Jääge rahulikuks. Lapsed on justkui käsnad, kes imevad täiskasvanute emotsioone endasse. Lapsed ei muretse kooli sulgemise või koroonaviiruse pärast ratsionaalsete ohtude tõttu, vaid seepärast, et näevad endale olulisi usaldusväärseid täiskasvanuid murelikena. Kui vanemad on väga närvilised ja mures, siis muutub ärevaks ka laps. Stress mõjutab lapse vaimset tervist ja takistab õppimisprotsessi ajus. Seepärast vajavad lapsed, et täiskasvanute käitumine ja signaalid keerulisel ajal oleksid rahustavad ning selgitavad. Kuna täiskasvanud oskavad oma tundeid lastest paremini reguleerida, siis on vanema roll oma emotsioone ja käitumist jälgida ning luua kodus keskkond, kus kõik pereliikmed saavad muretsemisest ka puhata.

Hirm, aga milline?

On mõistetav, et ebamäärased olukorrad hirmutavad ka täiskasvanuid ja võimendavad vaimse tervise probleeme. Kui täiskasvanu enda emotsioonid on nii tugevad, et ta ei suuda lapse ees rahulikuks jääda, on soovitav kasutada enne lapsega rääkimist eneseabivõtteid iseenda rahustamiseks ning võimalusel konsulteerida ka vaimse tervise spetsialistiga.

Lapsevanem võib ka enda jaoks selgeks mõelda, mis kõige rohkem ärevaks või murelikuks teeb ja sellest lähtudes plaani teha - on asju, mida me saame muuta ja asju, mida ei saa. Näiteks me ei saa muuta olematuks koroonat ja seda olukorda, aga saame mõjutada seda, kuidas sellega toime tulla ning kuidas oma kodus ja koostöös kooliga asju korraldada. Ärevatel aegadel on inimestel vaja mingit rutiini ja kindlustunnet, mida tavapäraselt jätkuvad tegevused annavad.

Aga siis ta ju ei...

Ärge lapse õpiedukuse pärast kohe liialt muretsege. Mõelge enda jaoks olukord läbi ja püüdke see enda jaoks ümber sõnastada. Praegu on distantsõpet seitse päeva. Suure tõenäosusega ei mõjuta seitse distantsilt läbiviidud koolipäeva nooruki võimet kool lõpetada, gümnaasiumisse sisseastumiskatsed edukalt sooritada ega tekita märkimisväärseid lünki teadmistes.

Mõne lapse õpiedukusele mõjub distantsõpe aga hoopis hästi. Rajaleidja praktikas märkasime kevadise eriolukorra ajal, et mõnedel tavaolukorras tuge vajavatel õpilastel läks distantsilt õppimine hoopis paremini. Samas oli ka neid lapsi, kes tavapäraselt koolis õppetööga hästi hakkama said, kuid distantsilt õppides lisatuge vajasid. Lapsevanemate ja õpetajate roll on märgata, kuidas õpe lapsele mõjub, ja õpet vastavalt sellele kohandada. Sellistel keerulistel aegadel on mõistlikum suured plaanid juppideks teha – püüda vähem mõelda sellele, kuidas laps lõpetab või uude kooli sisse saab. See tekitab ärevust juurde. Parem on mõelda ja planeerida, mida saab sel nädalal eesmärgi saavutamiseks teha, mida semestri lõpuks jne.

Rääkige õpetajaga. Kevadel sattusid kõik Eesti koolid ja pered väga ootamatult olukorda, kus õpetamist tuli alustada distantsilt. Tänaseks on kõigi osapoolte teadmised ja kogemused distantsilt õpetamisest juba oluliselt paremad, lisaks on koolides toimunud sisekoolitused, kokku on lepitud kasutatavates veebikeskkondades. Seega on eeldused õnnestumiseks kordades suuremad.

Suhelge omavahel, aga ka kooliga!

Kui peres on probleem, mis takistab lapsel kodust õppida, siis andke sellest õpetajale teada. Kool ja omavalitsus saavad toetada perekonda arvuti laenamise või lapsele päeva jooksul toidu pakkumisel. Ekraanisõltuvusega lapsele saab õpetaja õppetööd kohandada nii, et töö toimuks peamiselt õpikute ja raamatute abil. Kui laps ei tule õppimisega distantsilt toime, siis võib kool korraldada sellele lapsele üks-ühele õpet koolimajas. Ka haridusliku erivajadusega lastele võib kontaktõpe jätkuda. Jätkuvad ka tugiteenused, nt logopeedi või eripedagoogi vastuvõtt, kuna need toimuvad üks-ühele. Ärge jääge murega üksi!

Aidake distantsilt õppijat päevakava kehtestamisega ja säilitada koolirutiin. Pange koos kirja ja kodus nähtavale kohale lapse päevakava. Päevakava peab lisaks õppetööle sisaldama ka pause, aega füüsiliseks liigutamiseks, söögiaegu jne. Eelmisel päeval oleks oluline järgmise päeva kava üle rääkida. Eesootaval nädalavahetusel võiks teha kokkuleppeid, kes saab pereringist toeks olla (nt vanaema veebis), kuidas lõuna korraldada ja nii edasi.

Kui vanem peab viibima tööl samal ajal, kui laps kodust õpib, siis võiks vanem lapsele päeva jooksul helistada ja päevakava uue punkti algust meelde tuletada. Kui vanem peab samal ajal kodust tööd tegema, siis võib samal viisil nähtavas kohas olla ka vanema päevakava – siis laps teab, millal ei saa vanemat segada ning oskab oodata lõunapausi, mille võiks veeta koos.