Vaata SIIT, millest Pere ja Kodu jaanuarinumbris veel juttu!

Ausalt öeldes olen ma sellest kohutavalt tüdinenud, et mees kogu aeg töölainel on. Pidevalt sõidavad töökõned sisse õhtusöökidesse, ta tõuseb lauast ja lahkub tööasju ajama. Isegi nädalavahetusel, kui läheme perega loodusesse, lõpeb see sageli nii, et mees ajab meie kõrval jalutades telefonitsi tööasju. See pole ju aeg perega! Ma olen sellest kõigest päris pinges. Olen temaga ka teema üles võtnud, kuid ta laiutab käsi ja ütleb, et mis siis teha. Tema töö meeldib talle ja see toob meie perele põhilise sissetuleku.Mulle aga tundub, et tal polegi meid vaja. Laps on kodus ka jonnakas ja kurb, sest sageli paneb mees töötoa ukse kinni ning siis laps nutab ja mina püüan teda veenda ukse tagant ära tulema. Mulle tundub selline tulevik, kus ainult mina olen lapsega ja mehe prioriteet on tööasjad, väga nukker. Poiss ju kasvab ja tahab isaga üha enam koos olla. Kuidas töönarkomaaniga normaalset pereelu elada? Kas see on üldse võimalik?

Tuhandetele naistele tuttavat teemat lahkab põhjalikult pereterapeut Triin Kahre.