Endine kriminaalpolitseinik Kalle Klandorf: just neid märke tasub jälgida lastevastase vägivalla ennetuseks!

Kalle Klandorfi uusim raamat "Palgasõdur. Pirita tüdruk" käsitleb üht räigemat kuriteoliiki maailmas – laste vastu suunatud vägivalda ja avab ühtlasi tagamaid, kuidas politsei taoliste kuritegudega tegeleb. Palusime tal kogenud eksperdina anda 10 nõuannet, et märgata lastevastast vägivalda.

***
„Tore, et te kõik kohal olete. Juhtunud on üks halb
asi,“ alustas Mändmaa. „Pirital läks kaduma kaheksa-aastane
tüdruk. Pidi õhtul trennist koju tulema, aga ei tulnud.
Käisin hommikul korrapidaja juurest läbi, aga
mingeid uudiseid tema kohta endiselt pole. Kõik patrullid
on tüdruku kadumisest informeeritud ja ka lapse fotod on
igale poole saadetud. Ilmselt enam elusana koju ei jõua.“
Mändmaa ohkas, enne kui jätkas.
„Käisin eile õhtul Pirita jaoskonnas ja vestlesin
tüdruku emaga. Tundub, et perekonnas probleeme ei ole.
Isa elab küll perest lahus, aga hoolitseb tütre eest. Ma siin
öösel mõtlesin veidi ja mul on teile seoses sellega ülesanded.

***

„Viimasel ajal oleme ühiskonnas taas rohkem rääkinud laste vastu suunatud vägivallast, mis on väga oluline ja aitab kaasa sellele, et nii noored lapsevanemad kui ka lapsed ise oskaks paremini ohte näha. Sedapuhku tuleb ka minu raamatu süžee mitmest taolisest laste vastu suunatud raskest kuriteost, mida mul on tulnud oma miilitsa ja politseikarjääri jooksul lahendada,“ nendib Klandorf ja loodab, et ka põnevusromaani kaudu on võimalik ennetustööd teha.

„2020. aasta kevadel ilmunud „Laste ja noorte seksuaalse väärkohtlemise hoiakute ja kogemuste uuring“ räägib, et vähemalt ühel korral vähemalt ühte seksuaalse väärkohtlemise liiki oli viimase 12 kuu jooksul internetis kogenud 45% 16–26-aastastest noortest ja elu jooksul väljaspool internetti vähemalt üht liiki seksuaalse väärkohtlemise ohvriks (seksuaalse ahistamise ja/või seksuaalvägivalla) on langenud 45% tänastest 16–26-aastastest Eesti noortest. Kusjuures märkimisväärne hulk (17%) noortest kogeb seksuaalset väärkohtlemist esimest korda juba enne 12-aastaseks saamist. „Need ei ole sugugi ilusad numbrid ja kõnelevad sellest, et me peame oma lastele rääkima selgemalt neid varitsevatest ohtudest, mis on nii Internetis kui ka päriselus,“ räägib raamatu autor Klandorf.

„Palgasõdur“ kuuenda raamatu tegevus toimub 1990. aastatel. Bussiga koju Piritale sõites on jäänud kadunuks 8-aastane tüdruk. Kuivõrd taolised kuriteod lõppevad enamasti traagiliselt, on kriminaalpolitsei komissar Mändmaa meel mõru. Endiselt tegutseb Tallinnas aktiivselt ka GRU kindral Nikolai Dmitrievitš, kes on suutnud sokutada „oma inimesed“ nii mõnelegi kõrgele kohale Eesti politseis ja kaitseväes. Kuid ikka ja jälle jääb kindralile ette kriminaalpolitsei komissar Mändmaa, kes pole nõustunud vaenelaste luureorganisatsiooniga koostööd tegema. Palgasõdur viib aga endiselt täide GRU kindrali valgustkartvaid käske.

Kuidas märgata lastevastast seksuaalvägivalda?

1. Eelduseks midagi märgata on kahtlemata lapse või siis lastega koos veedetud aeg. eda peaks olema pigem rohkem kui me endale tunnistada söandame.

2. Usaldus lapse ja vanema vahel ei sünni üleöö. Nii nagu vesi ei uurista auku kivisse oma tugevuse vaid järjepidevusega, nii ka tekib usaldus ajapikku kui olete järjekindel suhtlemisel.Usaldust on aga vaja, et laps jagaks vanemaga nii rõõme kui ka muresid ja kahtlusi.

3. Ka siis kui on kiire tuleks leida võimalus laste küsimustele vastata, mitte neid tõrjuda.

4. Ka meile, lastevanematele ehk naeruväärsena näivad teemad või küsimused vajavad laste puhul selgitamist ja lahtirääkimist, kuna lastel puudub see meil olemasolev elukogemus.

5. Märka last eriti siis kui ta on muutunud tavapärasemast vaiksemaks, loiumaks või hoiab eemale oma sõpradest ja pereliikmetest.

6. Ohutuleke peaks süttima ka siis kui muidu korralikul lapsel tekkivad koolis käitumisprobleemid, märkused, õpetajate rahulolematus.S elleks peab olema põhjus.

7. Lapsega millegi negatiivsega seotusest võib märku anda ka järsem kehakaalu langus või vastupidi, selle tõus.

8. Kui laps, kelle huvialadeks on seni olnud n-ö pehmemad alad, näiteks pallimängud, võimlemisalad, muusika, otsustab üle öö poksitrenni või enesekaitse aladega liituda, võiks lapsevanemal tekkida küsimusi, et miks äkki sedasi.

9. Lapse liikumiste ja sõpruskonna suhtes peaks lapsevanemal täis ülevaade olema. Seda mitte uudishimutsemise vaid lapse vabatahtliku suhtluse-vestluse tulemusel. Ootamatult tekkinud uute sõprade, eriti lapsest tunduvalt vanemate sõprade korral tuleks olla tähelepanelik.

10. „Usalda aga kontrolli“ klišee kehtib paraku vähemalt seni, kui lapsest saab täiskasvanu.