Pühadepsühholoog selgitab: mida teha, kui kink tundub nõme, lapsed jonnivad ja üldse pole kõik idülliline, nagu sa ette kujutasid

Potid-pannid on praktilised, aga ei rõõmusta, samas üllatuskingitustega on ka kerge mööda panna ja saajal raske pettumust varjata. Kas öelda oma soovid? Siis ei ole ka üllatus, vihjata erinevaid valikuid, mis rõõmustaks ja oleks ikka üllatus? Ja mida teha, kui kõik ei kulge sugugi plaanipäraselt, nagu filmilikud ootused kujutlustes olid?

Kingitustest

Paljudes sõpruskondades ja peredes ei tehta üldse täiskasvanutele kingitusi, kuid siiski kinki tehes võiks proovida olukorda lahendada mänguliselt: teha näiteks loosipakid, millele järgneb ühine FB grupp, kus igaüks saab välja öelda oma kolm jõulusoovi. Väike üllatusmoment jääb ikka ja kingisaaja saab oma soovitud asja. Tasuks enne kokku leppida ka summa, mille piires kingitus tehakse.

Inimesed on erinevad ja kingisaajat peaks kindlasti tundma. Kellegi jaoks on just praktiline kingitus parim ja teise jaoks on parimaks kingituseks ise tehtud postkaart. Kui räägime perest, siis enamasti teatakse, millise inimesega on tegemist ja mis teda rõõmustada võiks! Hätta jäädes sobib alati ka kinkekaart, lubadus (näiteks ise aknaid pesta või last hoida) või elamuskingitus.

Soovitame ikka alati mingeid kingisoove vihjamisi anda, nii on kõigil lihtsam!

Ka täiskasvanud kogevad sageli pühade ajal pettumust, olgu kingi, mitte nii täiusliku õhtu või laste jonni tõttu. Kuidas sageli ebareaalsete filmilike ootuste mittetäitumise tõttu tekkinud pettumusest üle olla ja mitte hullemaks asja teha? Kuidas enda tuju hoida, kui kõik ei kulge plaanitult?

See on tõesti nii, et kui meie ootused ei ole reaalsusega kooskõlas on pettumuse tunne kerge tekkima. Seega esimese asjana võiks enda ootuseid kohandada vastavalt olukorrale. Lähtudes olukorrast võiks järgmisena ka keskkonda kohandada. Näiteks, kui peres on väikesed lapsed, siis ma ei ootaks, et nad istuvad täiskasvanutega kolm tundi laua ääres. Ma võtaksin kaasa mänguasju, raamatuid ja muid “abivahendeid” selleks, et neil oleks mida teha. Ideaalis lubaksin lastel laua äärest lahkuda näiteks teise tuppa mängima või paneksin ootuse ajaks mängima jõulufilmi. Ma oleksin valmis, et nad ei saa traditsioonidest aru ning võib olla ei soovi Jõuluvanale luuletust lugeda. See on OK. Olge paindlikud ning ärge püüelge ideaalsuse poole, mida olete näinud jõulufilmidest või ideaalselt sätitud ajakirjakaantelt. Siis olete reaalsusele lähemal ja pettumust ei teki.

Kui pettumust valmistab aga näiteks kingituse ootus, mille olete seadnud oma kaaslasele, siis küsige endalt: mis põhjusel ta mulle sellise kingituse valis? Kindlasti ei soovinud kaaslane näidata, et ta teid ei kuula või ei tea, mida te soovite. Iga saadud kingituse tagant tasub proovida otsida mingit toredat mõtet või ideed - esmapilgul võib see märkamatuks jääda.

Pühadepsühholoog on lühike Pere ja Kodu veergudel avaldatav pühademuredega kaasnev nõuanne, mis aitab lahendada klassikalisi pühadega kaasnevaid muresid, ent uusigi koroonavalguses. Vastused küsimustele andis Lasteklubi Väike Päike psühholoog Olga Luptova.