Ka vanavanematele peaks rahulikult selgitama, et nad ei võtaks laste kommentaare isiklikult. Laps kommenteerib kingitust, mitte ei anna hinnangut kinkijale. Kingitused ei ole ju jõulude ajal kõige tähtsamad ning terve pere võiks sellest ühiselt rääkida: jagage üheskoos hoopis oma lemmikuid jõuludega seotud mälestusi. Kui selle peale mõtlema hakata, ei ole ju ühestki aastast meelde jäänud mitte saadud kingitus, vaid koos veedetud aeg!

Kui laps on ülekuhjatud kingitustega ja harjunud igal aastal kuuse alt saama vaid kõige uhkemaid asju, siis ei oska ta nende üle ka siirast rõõmu tunda või väärtustada perega koos olemist ja häid suhteid enda ümber. Terve pere (vanavanemad, tädid-onud, ema-isa) võiks ühiselt kokku leppida, milliseid kingitusi lapsed vajavad ja näiteks panustada ühe suure kingi koos ostmisesse mitte väikese pudi-padi kuhjamisse.

Kuidas toime tulla ja mis lausetega selgitada/rahustada, kui laps ei saa soovitud kinki olenemata põhjusest, et laps ei arvaks, et ta halb on?

Lapse pettumuse ennetamiseks aitab ikka varasem rääkimine ja arusaamine, mida laps kingiks saada sooviks. Laps võiks kirja Jõuluvanale kirjutada koos vanemaga ja vanem saab juba varem selgitada - suunata, millised on reaalsed ootused.

Samuti mängib reaktsioonis rolli üldine kasvatus, et laps oskaks olla tänulik ka väikeste asjade eest ja oluline ei ole kingi suurus vaid meeles pidamine. Kindlasti peaks lapse tundeid aktsepteerima, kuid püüda üheskoos otsida ka häid külgi saadud kingituses. Oluline on mitte halvustada last ja tema tundeid pisendada, vaid õpetada ka keerulistes olukordades tänulik olemist ja keskenduda positiivsele.

Pühadepsühholoog on lühike Pere ja Kodu veergudel avaldatav pühademuredega kaasnev nõuanne, mis aitab lahendada klassikalisi pühadega kaasnevaid muresid, ent uusigi koroonavalguses. Vastused küsimustele andis Lasteklubi Väike Päike psühholoog Olga Luptova.