Naistearst selgitab: milliseid riskid on, kui soovid rasestuda vanuses 40+?

Tartu Elite kliiniku naiste- ja viljatusraviarst Deniss Sõritsa julgustab ka naisi vanuses 40+ emaks saama. Millised on aga sel juhul riskid ja mida saab teha, et neid vähendada?

Kas julgustate naisi vanuses 40+ emaks saama?

Kindlasti. Meie poole pöörduvad naised nii viljatusega kui ka siis, kui pole leidnud 40. eluaastaks sobivat kaaslast, sooviga kasutada doonorispermat. Me tahame neid igakülgselt aidata, et täituks nende soov saada emaks, ja anname endast kõik, et sünniks terve laps.

Milliseid riske võib tähendada rasestumine vanuses 40+?

Vastavalt Eesti Naistearstide Seltsi raseduse jälgimise juhendile võivad rasedad vanuses üle 40 aasta vajada lisahindamist, sest neil on suurem risk loote kromosoomianomaaliate ja väärarendite tekkeks. Lisaks esineb ses vanuses sagedamini kroonilisi haigusi ja rasedustüsistusi: katkemist, rasedus­aegset vererõhu tõusu ja diabeeti, loote üsasisest kasvupeetust. See pole muidugi reegel, et midagi juhtub, kuid naine peab riskidest teadlik olema.

LOE KA: 45-aastaselt esimest korda emaks: olin leppinud mõttega, et ei saagi beebit. Aga ootasin ära lapsele õige isa

Mida saab tulevane ema teha, et vähendada riske?

Soovitame naistearsti juurde tulla juba rasedust planeerides. On teste, mida saavad teha mõlemad vanemad, et uurida, kas nad on ehk mõne haiguse kandjad. Näiteks geneetilise sobivuse test, mis annab infot 600 geeni muutuse kohta. Test aitab selgitada, kui suur on tõenäosus saada geneetilise haigusega laps. Kahel täiesti tervel inimesel esinev sama geeni mutatsioon võib tähendada tõenäosust haige lapse sünniks.

Kui naine on juba rasestunud, soovitame täiendavat ultraheliuuringut 9.–10. rasedusnädalal, kui katkemisoht möödas. Kui raseduse alguses peaks tekkima veritsus või valud alakõhus, soovitame kindlasti pöörduda naistearsti poole, kes hindab, kas rasedus asub õiges kohas, ja vaatab, kas embrüo vastab raseduse suurusele.

Alates 9. rasedusnädalast on võimalus teha mitteinvasiivseid Panorama ja Vistara teste ema veeniverest. Vistara testiks on vajalik nii ema kui ka isa veri, see tuvastab 25 haiguse riski 30 päriliku haigusega seotud geenis. Panorama test tuvastab 10 haiguse riski. Loote rakuvaba DNA analüüs ema verest annab võimaluse kontrollida oodatava lapse tervislikku seisundit lisaks tavapärasele rasedate sõeluuringule. 10. rasedusnädalast saab teha Niptify testi, mis annab vastuse nelja haiguse riski kohta: Downi, Edwardsi, Patau ja Turneri sündroom.

Lisaks saab teha veel ultraheli­uuringuid, kuid sageli ei ole ultraheli­uuringuga võimalik tuvastada seda, mida on võimalik tuvastada geeni­testidega, ja vastupidi.