“Henry palk polnud teab mis suur, aga saime hakkama ja ei tundnud millestki puudust,” seletab Triin, kes varasemalt töötas poes vahetusevanemana ent oli nüüd pisikese Gerretiga kodus. “Kuigi meil olid omad mured, siis oli elu päris mugav. Oleks me seda ainult tol ajal hinnata osanud,” ohkab naine.

Kuna kõigil haigustunnustega töötajatel paluti kevadel kodus püsida ja Henryl oli töö tõttu sageli nina nohune ja hääl köhane, sai Henry ühel päeval kõne, mis käivitas pere jaoks sündmustejada...

Edasi lugemiseks: