Samas aga on minu arvates veelgi olulisem see, et mida rohkem saab tööd teha paindlikumalt, seda suuremad on inimese võimalused leida endale meelepärane töökoht. Teisisõnu ei sea asukoht ”väikelinn” mingeid arengupiire. Peaksime kaugenema mõtteviisist, et näiteks Võrus elades, ei võiks sirvida pealinna töökuulutusi, kuna sealsed töökohad jääksid elukoha tõttu kättesaamatuks.

Tean väikelinnas elamise plusse ja miinuseid omast käest. Nimelt elan Pärnus ja olen isegi mõni aeg tagasi oma võimalikule karjääriredelile mõeldes nentinud, et suuremad võimalused on ilmselt Tallinnasse või Tartusse kolides. See aga oleks tähendanud väga keerulist logistilist ja elulist ümberkorraldust ning armsast kodulinnast lahkumist.

Otsustasin leida teise võimaluse ning kandideerisin ettevõttesiseselt tööle teisele ametikohale Tallinna. Jagan mõne kogemuse, mis ehk inspireerib ka teisi uuel aastal julgemaid samme astuma:

1. Ära lükka muutust tulevikku

Kui meeles mõlgub soov arenguredelil edasi liikuda, siis soovitan muutuse kohe ette võtta. Põhjuseid, miks seda edasi lükata, tekib alati juurde: alguses on lapsed liiga väikesed, siis lähevad nad kooli, saabub teismeiga jne. Läbimõeldud elukorraldusega saab lapsi kasvatada, neid huviringidesse viia, koos aega veeta ja endale meeldivat tööd teha. Muidugi nõuab see parasjagu logistikat, enesedistsipliini ja ajajuhtimise oskust. Alguses kuulsin ka oma tuttavatelt, et „appi, sa hakkad Pärnust Tallinna tööle käima? Kuidas sa kõike seda jõuad?“ Jõuab, kui oskuslikult aega planeerida. Paindlikkus ja tark tööaja planeerimine võimaldab töö ja pereelu ühildada. Miskit tegemata ei jää – õhtud on lihtsalt pikemad.

2. Ära sirvi vaid enda kodukoha töökuulutusi

Kui oled tööotsingul, vaata avatud silmadega töökuulutuste hulgas ringi ning ära piiritle unistuste töökohta vaid oma kodupaiga filtriga. Vaata pakkumisi selle järgi, mis meelepärasem tundub. Nii enda kodukant aga ka teised linnad pakuvad tõenäoliselt aina enam paindliku töö võimalusi, kuna viirusega toime tulemiseks on paljud ettevõtted kaugtööusku pööranud, isegi, kui varem seda meelt ei oldud.

3. Näe takistustes võimalusi

Kui oled enda jaoks takistused reastanud, mõtle, kuidas need hoopis võimalusteks pöörata. Ma ei saa oma unistuste tööd teha sest: ”see asub teises linnas”, ”mul ei ole transpordivahendit”, ma ei saa, sest…”. Tundub tuttav? Ka mina hoidsin end alguses tagasi, kuna mõtlesin, et mul ei ole ju autojuhilube, et vajadusel pealinnas kontoris käia.

Aga kui härjal sarvist haarasin ja mõtlema hakkasin, siis selgus et see on just väga hea, et ma autoga ei sõida – saan hoopis bussisõidu aja kasulikult veeta. Enne eriolukorda armastasin rohkem Pärnust Tallinnasse käia, alustades tööd hoopis buss-kontorist. Minu toonane graafik nägi välja nii: kella 7ks kahe lapsega lasteaeda – seal kiirriietumine. Siis kell 7.15 kerge sörk lasteaiast bussijaama ja 7.30 asusin Tallinna poole loksuma ja buss-kontorist kaugtööd tegema. Õhtul sõitsin tagasi kodulinna ja jõudsin veel bussisõidul kooliasju teha. Ühtlasi tõdesin, et Pärnust pealinna sõit ei olegi pikem kui Tallinnas äärelinnast keskusse läbi ummikute seiklemine. Täna käin kontoris vastavalt vajadusele ja töötan peamiselt kodust.

4. Õige hoiak on esmatähtis, oskused õpitavad

Lisaks – kui kandideerimisnupule vajutamist takistab asukoha kaugusele mõni puudu jääv oskus, siis mõtle hoopis, kuidas oma varasem kogemus uues töös tugevusena välja tuua. Hoiakud loevad üldjuhul alati rohkem kui mõni spetsiifiline oskus. Kui inimene on tööst huvitatud ja motiveeritud seda tegema, siis on ka kõik oskused õpitavad. Näiteks õpin sotsiaaltööd, kuid töötan e-müügi valdkonnas, mis võiks eeldada IT-haridust. Tööintervjuul tõingi välja: „Just, seda teil ongi ju vaja! Sotsiaaltöö on töö inimestega. Töös kasutatavad Google Analyticsi andmed on ju veebilehel käivad inimesed ja nendega ma hakkangi tööle!” Seega, leia üles oma tugevused ja ole valmis ka töö käigus juurde õppima.

5. Tee kohe alguses juhiga kokkulepped

Paindlik töö toimib kindlate kokkulepete alusel. Ole avatud ja lepi juhiga kokku, kuidas töökorraldus on planeeritud, millised on töö eesmärgid. Seda tuleks teha kohe alguses, et ootused oleks üksteisele arusaadavad ja tekiks usaldus, mida mõlemad osapooled austavad. Kui suures ulatuses saab paindlikku tööd teha? Millal on vaja silmast silma kohtuda? Kuidas hinnatakse töö tulemuslikkust? Kindlasti tuleks arvestada, et alguses võib tööiseloomust ja ettevõttest sõltuvalt kohapeal viibimist olla rohkem – sisseelamine ja õppimine võtavad oma aja. Enda kogemusest tean, et paljusid tööülesandeid eelistasingi alguses parema meelega kontoris teha.

Ehk siis – mõtleme rohkem avatud meelega ja proovime takistused võimalusteks ümber mängida. Ära piiritle end kindla asupaigaga ja ole paindlikum. Väikelinnas elamine ei pea seadma su karjääriarengule piire.