Teadlane lükkab ümber 8 kõige levinumat vaktsiinivastaste argumenti: milline fakt on kontekstist välja kistud ja milline seisukoht on vandenõuteooria?

„Vaktsiinid ei nõrgesta immuunsust, vaid vastupidi – aitavad selle arengule kaasa,“ sõnab Tartu Ülikooli teadur Erik Abner. Söötsime teadurile ette kaheksa suuremat müüti, mida vaktsineerimisvastased argumentidena kasutavad ja palusime selgitada tegelikkust.

„Vaktsiinidel on kaks toimet: indiviidi tasemel – kaitsen iseennast või oma pereliiget – ja ühiskonna tasemel, siin saab rääkida karjaimmuunsuse tekitamisest. Leetrid, lastehalvatus jne ei saa levida, kui pole inimesi, keda nakatada. Kui piisav hulk inimesi on vaktsineeritud, katkestame me viiruse ahelad,“ selgitab Abner uues Pere ja Kodu podcasti episoodis. Tema sõnul elame me reisivas maailmas ning niipea kui lõpetame vaktsineerimisprogrammid, tulevad kardetavad haigused tagasi.

„Väga tihti võib tekkida ekslik punktide ühendamine. Teadus teebki seda, et kontrollib nende ühenduste olemasolu,“ kommenteerib Abner seda, kuidas autismi järjest laiemat levikut seostatakse vaktsiinidega. Teadlane selgitab, kuidas tekkis müüt, mis seostas autismi vaktsiinidega, ja kinnitab ka, et see on korduvalt ümber lükatud.

„Meil peaks vaktsiinivastaste protsent olema u 5% kandis, selline on see olnud alati,“ räägib Abner. Tema sõnul algas vaktsiinivastasuse ajalugu juba siis, kui tekkisid esimesed vaktsiinid.

Kuula! Podcastis tuleb juttu ka COVID-19 vaktsiinist!