Immuunsuse tugevdamiseks on kindlasti olulised ka oomega-3-rasvhapped ja C-vitamiin. „Elu on näidanud, et neid kipub inimeste argimenüüs olema oluliselt vähem kui organismil vaja,” sõnab toitumisnõustaja. Ent kindlasti ei tohi unustada, et organism on üks suur tervik, mis tähendab, et olulised on kõik vitamiinid ja mineraalained, sest kui üks jalg lonkab, saab kogu organism sellest puudutatud.

Õige toitumine

Kui toituda tervislikult ja täisväärtuslikult, saame suure osa vajalikke aineid kätte ka toidust, kuid siinkohal on kõik tõesti väga individuaalne.

Selleks et enda keha vajadustest paremini aimu saada, soovitab Teder pidada toitumispäevikut ja kõrvutada seda siis näiteks riikliku toitumispüramiidiga või eelistada selleks Nutridata veebilehte. „Kui inimene peab aga tüüpilist läänelikku dieeti, kus menüü koosneb suures osas rafineeritud toodetest ja limonaadist, võib vaat et enamus vajalikest ainetest puudu olla,” sõnab Teele.

Kindlasti on oma osa tervislikus toitumises ka smuutidel ja spetsiaalsetel smuutisegudel, mis lubavad kaasa aidata keha puhastamisele ning naha ilusamaks muutmisele, kuid oluliseks saavad siinkohal ka tarbimisharjumused ja toitumise terviklikkus. „Kui juua smuutit näiteks nädal aega eesmärgiga immuunsust tugevdada, ei pruugi tulemused nii kiiresti ilmneda. Samuti võib ühe smuuti kasuteguri ära nullida ülejäänud päeva kehvade toiduvalikutega,” õpetab toitumisnõustaja.

Organism on terviklik süsteem

Viimase aja üks populaarsemaid valke on kindlasti kollageen, mille tarbimisest on saanud justkui uus moetrend. Ja kuigi kollageeni tähtsust ei saa ilu ja tervise seisukohast alahinnata, tuletab Teder meelde, et organism on eelkõige terviklik süsteem, mis tähendab, et kõik vitamiinid on olulised. „Ei ole päris nii, et võtan kollageeni ja loodan, et näonahk lööb enneolematult särama ning kortsud kaovad,” selgitab ta ja toonitab, et ka naha seisukohast on oluline terviklikkus.

Vajadused muutuvad

Kindlasti ei tohiks endale pahaks panna, kui talvisel hooajal külm smuuti väga ei isuta ja pigem küsib organism sooja toitu. Oluline on kuulata keha ja süüa targalt. Teder toob välja, et külmemal hooajal tekib tal näiteks suurem soov ahjuroogade ja teiste nii-öelda soojendavate toitude järele. Seevastu suvisel ajal küsib keha kergemaid toite, näiteks erinevaid salateid. „Kindlasti võtan sügistalvisel ajal toidulisandina juurde ka C-vitamiini, mida ma suvel näiteks ei tee. Külmemal ajal pööran seevastu rohkem tähelepanu kiudaineterikkale toidule, mis aitab kõhu kauem täis hoida ja mõjub ühtlasi soodsalt ka kaalunumbrile. Teisisõnu, söön rohkem kaunvilju, köögivilju, täisteratooteid ja puuvilju,” räägib toitumisnõustaja enda valikutest.