"Jälle maadlesime mitu tundi..." ehk kuidas lõpetada igaõhtused unelahingud väikelapsega

Paljud väikelaste vanemad vaatavad õhtuti ärevusega kella, mõeldes hirmuga sellele, kuidas nad varsti oma pöörast võsukest magama suunama hakkavad.

Ja kui ma ütlen suunama, siis me kõik teame, et ma tegelikult mõtlen korduvaid meeldetuletusi, trikke, jonnihoogusid ja kemplemist, mis sageli väikelapse uneajaga kaasas käivad. Meie juurde jõuab üha rohkem vanemaid, kes on hädas oma väikelapse uinumisega ja tõdevad, et “enam ei jaksa tundide viisi kakelda”. Kes meist ei sooviks, et lapsed poeksid sõnakuulekalt voodisse, tõmbaksid teki kõrvuni, lepiksid ÜHE kalli ja paiga ja jääksid siis vaikselt und ootama, samal ajal kui meie elutoa diivanil teekruus käes oma lemmikseriaali järele vaatame.

Pean tunnistama, et enne unenõustajaks õppimist olin ka mina hädas õhtuste unelahingutega. Meie peres on kasvamas kaks isepäist mudilast, kelle meelistegevuste hulka uni kunagi kuulunud ei ole. Tänu unenõustaja koolituselt saadud teadmistele olen aga oma kodus jõudnud selle õndsa ajani, kus igaõhtune unetrall ei tekita enam suurt stressi ja pimedas magamistoas istumise asemel lõõgastun laste uinumise ajal diivanil. Kas kõik õhtud on filmilikult rahumeelsed? Kindlasti mitte! Aga on mitmeid korduvalt nii oma laste kui klientide perede peal järeleproovitud nippe, mis aitavad laste uneaega sujuvamaks muuta.

1. Jälgi, et lapse päevakava oleks eakohane ja regulaarne

See kõlab küll iseenesest mõistetavalt, ent kõigepealt peaks veenduma, et püüdlused last magama panna toimuvad tema jaoks õigel ajal. Kui laps on ala- või üleväsinud, toob see kaasa palju protesti ja pisaraid, sest laps kas ei ole piisavalt väsinud, et uinuda, või on ta juba liiga väsinud, mis samuti väljendub uinumisraskustes.

Alla 2-aastaste laste puhul on sagedane probleem ebapiisav päevauni ja liiga hiline õhtune uneaeg. Üle 2-aastaste hulgas aga hakkab reeglina probleeme tekitama liiga palju päevaund ja sellest tulenev päeva- ja ööune tasakaalutus, mis viib pideva üleväsimuseni, õhtuse hüperaktiivsuse ja uinumisraskusteni. Seega, kui Su laps on üle 2 aasta vana ning magamaminek võib võtta tunde, sest laps näib kõike muud kui väsinud, samas ööuni on katkendik ja/või lühike, tuleks alustada päevakava ülevaatamisest.

Meie kultuuris juurdunud koolini kestvale uinaku tegemise traditsioonile vaatamata on enamus lastest tegelikult valmis lõunaunest loobuma 3-4-aastaselt. Ühe hiljuti loetud uuringu kohaselt ei vaja 84% lastest 4-aastaseks saades enam päevaund (kuid kindlasti vajavad nad sellisel juhul korralikku ja pikka ööund).

Regulaarsed uinakute ja ööune ajad aitavad aga igas vanuses lastel paremini magada, sest kehas tekib etteaimatav unerütm, mis soodustab uinumist.

2. Selgita lapsele uneajaga seotud ootusi ja reegleid ning siis pea nendest ka ise kinni

“Emme, tahan veel korra juua!” “Issi, mul on üks väga tähtis küsimus” “Emme, pissihäda!” “Issi, tahan veel üks kalli!” Kas tuleb tuttav ette? “Veel üks..” nagu me seda nõustamises nimetame, on väga sage käitumismudel väikelaste ja mudilaste seas.

Väikesed peakesed näivad uneajal töötavat topeltkoormusega, et mõelda välja järgmisi ja järgmisi viise magamajäämisega viivitamiseks. Ühtäkki on iga 3 minuti järel pissihäda, hirmus janu või eriti tähtis küsimus, mis millegipärast tuleb ainult õhtul voodis meelde. Lapsevanemana tean omast käest, et selgete ja arusaadavate reeglite kehtestamine uneajal võib olla lihtsam öelda kui teha, ent oma ootuste ja piiride selge väljendamine lapsele on hädavajalik selleks, et uneaeg sujuks rahulikult.

Lepi lapsega kokku, mis on uneajal lubatud ja mis mitte. Millal käime pissil ja mitu korda võtame juua? Mitu raamatut loeme ja mitu kalli-paid saab enne uinumist? Kas emme-issi vastavad küsimustele ja peavad filosoofilisi vestlusi või toimub see alles hommikul? Kõik variandid on õiged, kui nendes on eelnevalt lapsega kokku lepitud. Siin ei ole ühest valemit, aga kui milleski on kord kokku lepitud, tuleks sellest ka kinni pidada. Ja siin pean ma eelkõige silmas lapsevanemaid!

Enamus probleeme tekib sellest, kui me ei suuda lapsevanemana iseenda kehtestatud reeglitest kinni pidada, hakkame tegema erandeid, mis viib lapse segadusse ja arusaadavalt tekitab olukorra, kus ka teised reeglid seatakse kahtluse alla. Pea meeles, et reeglite testimine ja piiride kompamine on väikelapse ja mudilase jaoks vaat et peamine töö. Seega, säilita rahu, jää endale kindlaks ja tuleta ka lapsele rahulikult kasvõi 500 korda meelde, mis on sinu ootus.

3. Ettevalmistus on pool võitu

See printsiip kehtib mitte ainult uneajaga seoses, vaid on abiks kogu päeva jooksul, eriti üleminekul ühelt tegevuselt teisele. Kui valmistame lapse järgnevaks ette (isegi, kui see on rutiinne igapäevane tegevus, mis meie arvates on nii iseenesest mõistetav, et laps ju teab ise ka..), saame ära hoida nii mitmedki protesti- ja jonnihood.

Räägi lapsele juba õhtusöögi ajal, mis järgnevalt juhtuma hakkab. Kas ta saab veel mänguaega? Millal hakkame magama minema? Mis tegevused sellega kaasnevad? Nt “Nüüd saad veel 20 minutit mängida ja siis hakkame koristama. Panen sulle taimeri tööle, et teaksid, millal mänguaeg lõpeb. Kui taimer tiriseb, tulen sulle appi tuba koristama. Kui tuba korras, läheme pesema ja hakkame tuttu minema.” Kui lapsevanemad on õhtused magamapanekud omavahel ära jaganud, on alati mõistlik ka last ette teavitada, kumb lapsevanem sel päeval temaga tegeleb. Iga unerituaali tegevuse ajal võib samuti lapsele ette öelda, mis tuleb järgmiseks ja seda isegi siis, kui igal õhtul on samad tegevused ja see tundub ebavajalik.

4. Anna lapsele rohkem kontrolli lubatud piirides

Nii nagu meile täiskasvanutena meeldib olla oma aja ja tegevuste peremees, nii meeldib see ka lastele. Kellelegi ei sobi, kui neid aina käsutatakse ja nende arvamust kunagi kuulda ei võeta. Lapse kontrollitunde suurendamine on suurepärane viis õhtust sõdimist ära hoida. Valikud peaksid olema lihtsad ja mahtuma uneajaga seotud piiride sisse. Nt “Kas soovid täna lennukitega või mõmmidega pidžaamat?” “Kuidas sa tahaksid hambaid pesema minna - kas hüpata nagu känguru või roomata nagu madu?” “Millist raamatut sa soovid täna õhtul lugeda” “Kas unelaulu laulame enne või pärast kaisutust?” Nii saab laps tunda, et tal on sõnaõigus, kuid reeglid ja ootused on kenasti paigas.

5. Mäng aitab hädast välja

Viimane asi, mida väsinud lapsevanem õhtul teha tahaks, on klouni rollis hüpata ja karata, et laps uneaja tegevustega kaasa tuleks. Ent mängulisus on sageli parim viis, kuida saada trotsi täis väikelaps koostööd tegema. Ei ole last, kes suudaks mängule ei öelda. Ja kuigi see näib tüütu ja väsitav, on nö “lolli mängimine” sageli oluliselt lihtsam kui järjekordse jonnihooga võitlemine. Kui laps ei soostu hambaid pesema, võid muutuda hambapesurobotiks või kui laps ei taha tuduriideid selga panna, võid piiluda läbi kaeluse ja juurelda, kas lapse pea üldse sealt läbi mahub? Nali ja naer on sageli parim ravi tusatuju vastu ja kui oleme asjad juba õiges suunas liikuma saanud, laabuvad järgnevad tegevused juba inertsist paremini.

Unehaldjas on suure südamega rahvusvaheline väike-ettevõte, mis tegeleb imikute ja väikelaste unega, pakkudes Eesti emadele-isadele teaduslikku, usaldusväärset ja kiindumus-sõbralikku unenõustamisteenust ning seminare. Rohkem infot koolitusseminaride​ ja u​nenõustamise​ kohta leiad Unehaldja k​odulehelt​. Saa Unehaldjaga tuttavaks ka sotsiaalmeedias - F​acebookis​ ja ​Instagramis!​