“Aga mul ei ole blenderit ega maja!” Kasupereks saamise 7 müüti ning tegelikkus!

Eestis on palju lapsi, keda ei saa lapsendada, ent kes vajavad turvalist täiskasvanut, kellega koos kasvada. Ometi napib meil peresid, kes pakuksid koduhoolt asendushooldust vajavale lapsele. Seepärast lahkamegi müüte, mis võivad sel teel takistusena tunduda.

1. MÜÜT: Olen üksik, aga kasupereks sobivad paarid

Jah, sõna “pere” viitab justkui tuumikperele, kus on ema, isa ja laps.

Ent kaasaeg on näinud, et peresid on väga erinevaid, alates vanaemast ja lapsest ning lõpetades suurte kärgperedega. Seega, kasupereks võib hakata ka üksik inimene, ent oluline on tema valmidus toetuda enda ümber olevale võrgustikule. Nii saab ta tuge leida kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajalt ja kasuperesid toetavatelt MTÜdelt, kes pakuvad mentoreid, koosviibimisi jpm. Niisiis – kõige olulisemad on avatus ja valmidus abi vastu võtta!

2. MÜÜT: Mul ei ole oma maja

Samamoodi kardetakse, et kodus pole nõudepesumasinat või blenderit. Sul ei pea kasupereks hakates olema oma maja ega ka tohutut kodutehnika arsenali. Oluline on hoopis see, et su kodus on arvestatud lapse vajadustega ning tal on seal piisavalt privaatne ja mugav. Lapsel võiks küll olla oma tuba, aga kokkuvõttes sõltub kõik vanusest, näiteks imik elab tavaliselt vanemaga samas toas. Seetõttu tasub hinnata lapse kasvades väljavaateid, kas õnnestub võimaldada talle oma tuba tulevikus. Kui perre võetakse kaks ühe pere last, võivad nad elada ka ühes toas. Ja on ka olnud juhtumeid, kus teises peres sündinud tüdruk on kolinud tulevase vanema õega ühte tuppa, sest suurem laps on ise selliseks asjade käiguks valmis.

3. MÜÜT: Olen liiga noor või vana

Vanusest olulisem on realistlik vaade tulevikule. Näiteks, kui oled 70aastane ja soovid pakkuda kasuperet imikule, tuleb sul arvestada, et laps on sinuga järgmised 18 aastat, ning mõelda, kas jaksad teda üles kasvatada. Seetõttu tasub kaaluda võimalust pakkuda peret vanemale lapsele. Liiga noor, näiteks 25aastane inimene võib jällegi arvata, et tal pole lapse kasvatamiseks piisavalt kogemusi. Ent neid kogemusi pole sageli ka esimese sünnilapse puhul. Seetõttu on palju tähtsam soov ja valmisolek last kasvatada ja teda toetada. Samuti on tähtis osata vastu abi kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajalt ja kasuperesid toetavatelt MTÜdelt.

4. MÜÜT: Kasuvanemaks on väga keeruline saada

Arvatakse, et kasuperede hindamiseprotsess on pikk ja segane. Reaalsuses võtab kasupereks saamine umbes kuus kuud kuni aasta. Alul tuleb inimene vestlusele, jagab oma mõtteid ja tutvub protsessiga. Vestlus kestab tavaliselt umbes poolteist tundi. Seejärel täidab ta avalduse ja kirjutab motivatsioonikirja, samuti esitab vähemalt keskharidust tõendavad dokumendid ning arstitõendi tervisekontrolli läbimise kohta (vaimne ja füüsiline tervis ning nakkushaigused). Siis tuleb spetsialist kodukülastusele tegema pereuuringut, mille käigus vestleb kõigi pereliikmetega, ka lastega. Kui koguneb piisav hulk asendushooldusest huvitunud inimesi, umbes kümme, avatakse PRIDE-koolituse rühm. Paarikuine kursus aitab kasuvanemal mõista sünniperest ilma jäänud lapse tundeid ja kogemusi ning olla ise võimalikult hea ja toetav lapsevanem. Ja kui koolitus on läbitud, võibki inimene saada kasupereks!

LOE KA: Üleöö lapsevanemateks | Meile vaatas haiglavoodist vastu säravate silmadega põnn, pilk ütlemas: tule ja võta mind sülle! Ülejärgmisel päeval tõimegi ta koju

5. MÜÜT: Kasulaps on väga keeruline ja ma ei saa temaga hakkama

Sageli usutakse, et teises peres sündinud lapsed on problemaatilised ja neid on raske kasvatada. Ja loomulikult ongi, sest laps võtab uude perre kaasa enda seljakoti. Võib-olla on last mitu korda hüljatud – alul sünnivanemate, hiljem kasuvanemate poolt. Ent vanemad saavad pidevalt tuge ning eri probleemide korral aitavad kohaliku omavalitsuse spetsialistid, samuti MTÜd. Lastele ja pereliikmetele pakutakse vajadusel tuge, näiteks psühholoogilist nõustamist (loe rohkem siit).

Abi on ka traumakoolitusest, mis õpetab last mõistma. Ja enamasti aitab aeg – kui laps hakkab end päriselt turvaliselt tundma, lähevad ka asjad lihtsamaks. Ent kindlasti tasub vanemal vaadata enda hinge ja veenduda, et ta on väljakutseks valmis. Samuti, miks ta soovib hakata kasuvanemaks – kui ajendiks on soov osutada teenet ja saada kiirelt tänu, siis tasuks ehk veel mõelda.

6. MÜÜT: Samast soost paaril ei lubata last kasuperesse võtta

Asendushoolduse spetsialistid ei jaota inimesi eri lahtritesse seksuaalse sättumuse järgi. Neid huvitab võimekus ja valmidus olla lapsevanem ning kõiki inimesi hinnatakse täpselt ühtemoodi. Olles aga ise eelarvamustevabad, ootavad spetsialistid, et ka inimesed oleksid ausad ega varjaks oma elu tähtsaid külgi. Vastasel juhul võib kergesti tekkida küsimus, mida inimene veel varjab.

LOE KA: Hooldusvanemad Kristo ja Rainer: Martin teatab uhkusega, et tal on kolm isa, lisaks meile ka pereisa kasuperes, kus ta vahepeal elas

7. MÜÜT: Ma jään lapsest ilma, sest lõpuks naaseb ta sünnivanemate juurde

Ideaalis võiks laps tõesti naasta sünnivanemate juurde ja vahel ka naaseb, nii et selle võimalusega tuleb arvestada. Aga paraku ei pruugi lapsel alati seda võimalust tekkida. Igatahes tasub kõik need hirmud spetsialistidega läbi rääkida ning uurida väljavaateid juba varakult, sest iga juhtum on erinev. Kindlasti ei tasu lapse sidet sünnipere ja juurtega karta ning kasuvanem saab seda ka edukalt toetada. On ju olnud ka juhtumeid, kui ühel hetkel on bioloogilisel ja kasuvanemal piisavalt usalduslikud suhted, et suhelda otse. Ent esialgu ja enamasti suheldakse bioloogilise vanemaga ametnike kaudu ja neutraalsel pinnal.

Kas oleksid valmis avama enda südame ja koduukse lapsele, kes ei saa kasvada sünniperes? Uuri lisa aadressilt www.tarkvanem.ee/kasupere või sotsiaalkindlustusameti asendushoolduse infotelefonilt 655 1666 ning e-posti aadressil [e-mail].

Loo valmimisel olid sisendiga abiks sotsiaalkindlustusameti asendushoolduse spetsialistid Aasa Rohtla, Eve Mänd ja Olga Vassina.