Kangelaslik 11-aastane kutsus emale autoõnnetuse järel kiirabi: ta on teadvusel. Jah, ta sai kannatada!

"Palun tulge, meil juhtus avarii. Jah, mu ema sai kannatada. Ma ei tea, kus me oleme. Oleme Võru-Viljandi maanteel. Ta on teadvusel. Jah, ta sai kannatada. Üks auto on veel, ta on põllu peal," püüdis eelmisel suvel 11-aastane Andra pisarate ja šokiga võideldes vastata 112-le tehtud kõnes küsimustele.

Ringvaate stuudio diivanil rääkisid ema Merille ja tütar Andra 112 päeva eel oma loo, mille eest tütar ka tunnustuse 112-lt pälvis.

"Mingil hetkel kas poeg või tütar hõikas "Auto!", tõmbasin tee äärde ja nägin kuidas auto sõitis sisse. Ma ei tundnud valu. Olime juba kraavis, aga mul oli tunne, et teeme piruette," meenutas ema Merille saates juhtunud õnnetust.

"Mu telefon oli tooli all," meenutas Andra traagilist päeva, mil ta sai aru, et tema peab kõne hädaabinumbrile tegema. Autos oli tagaistmel ka tema vend.

"Mäletan sõitu ja mäletan kuidas tegin silmad lahti. Kõik oli katki. Vend ei saanud alguses aru, aga kui seletasin, hakaks ta nutma. Tean, kust me tulime, aga olime metsa vahel ja ma ei teadnud, kus täpselt," selgitas Andra.

"Kui ma pildi ette sain, rääkisin lapsega, siis kadus kõik jälle ära ja tulid päästjad ja kiirabi kohale. Mul oli ristluu murd, vaagna põrutus, verevalumid, kints oli puruks. Lastel oli paberite järgi muljumised," rääkis ema õnnetusest ja sellestki, et teises autos oli Antslas elav mees tahtis sõita Võrru naise juurde. Selle auto juhi joove oli üle kolme promilli. Tänaseks on ta vahi all.

Häirekeskuse peadirekotor Kätlin Alvela, kes samuti stuudios oli, tunnustas siinkohal Andrat, et ta selle numbri valis. "Polegi tähtis teada, kus oled, oluline on see number 112 valida, mitte helistada vanaemale või isale. Isegi, kui keegi ei oska öelda, kus ta on, siis päästekorraldaja näeb tänu moodsale tehnikale piirkonda, kust see kõne tuli ja saab abi teele saata ja siis juba vajadusel täpsustada detaile asukoha osas. Edasi anti kõne üle meie meedikule, kes sai juhendada, meie logistikud olid aga lähima ekipaaži juba teele saatnud," selgitas Alvela sellise kõne puhul häirekeskuse tööprotsessi.

Kui möödasõitvat täiskasvanut poleks appi tulnud, oleks meedik jäänud lapsele toeks brigaadi saabumiseni ja oleks teda juhendanud ja toetanud igati, kaua vaja. "Vahet ei ole kas helistaja on laps või täiskasvanu, juhendame kõiki, keda vaja on," kinnitab Alvela, julgustades seda numbrit valima kõiki, kel hädaabiolukord.

Alvela tuletas meelde ka, et alates eelmisest aastast toimib kiireloomulist abi vajava 112 kõrval ka häirekeskuse juures koroonainfoliin 1247, mis 112 koormust vähendada aitab ja mitte nii pakiliste koroonamurede korral abiks on.

Kuula hingekriipivat salvestist ja vaata emotsionaalset saatelõiku alates 31:45: