Jäised talveilmad ei tohiks lusti pidurdada: millal on ilm laste jaoks liiga külm ja kuidas nende õrna nahka kaitsta?

Sel nädalavahetusel peetavad vastlad ja peagi saabuv koolivaheaeg meelitavad lapsi õue lumeilma nautima. Ometigi tekitavad erakordsed külmakraadid muret ja küsimuse, kas ja kui kaua tohiksid lapsed sellise ilmaga õues viibida, ilma et oma tervisele viga teeks.

Käesoleva talve imekaunid lumised ilmad ja saabuvad pühad pakuvad küll lastele võimalust rohkem aega väljas veeta, kuid panevad lapsevanemaid liigse külma pärast muretsema ja apteegist külmakaitse vahendeid muretsema, räägib Tartu Sõbra Benu apteegi proviisor Astrid Oolberg.

Külmakreem olgu rasvane

“Kuna tuul teeb kraadiklaasil olevad miinuskraadid tegelikkuses veel jahedamaks, otsitakse näitaks abiks külmakaitsekreeme või hanerasva, mis aitaks vältida punaseid karedaid, valusaid ja vahel ka lõhenenud põski, huuli või käenahka,” toob Oolberg näiteid.

“Tavaliste kreemide puhul tasub meeles pidada, et neid on oluline panna näole umbes pool tundi enne õueminekut, et kreem jõuaks imenduda ning ei tekitaks hoopis vastupidist efekti ega laseks naha õrnal pealiskihil koos vesise koostisega ära külmuda. Külmakeeme ja hanerasva ning muid rasvaseid kreeme sobib aga ka vahetult enne õueminekut peale määrida.”

Hanerasva või väikelastele sobilikke kreeme soovitab Oolberg praeguste miinuskraadide puhul ka imikutele, kelle nahk on eriti õrn ja külmakahjustuste suhtes tundlik. Samas soovitab ta vältida nii laste kui ka täiskasvanute nahal kasutamiseks kreeme, mis ei lase nahal hingata ja sisaldavad vedelat parafiini, parabeene või hoopis liiga palju eri koostisosi. “Kui on valida õli ja rasvase kreemi vahel, siis pigem eelistada viimast.”

Proviisor selgitab, et kui tundub, et lapse nahk on siiski juba külmast kahjustada saanud, näiteks kare, valulik ja kohati ka lõhenenud, tasub võtta kasutusele nahka taastav kreem. “Apteegist on võimalik saada nii naha niiskustasakaalu taastavaid kreeme kui ka dekspanthenoli sisaldavaid kreeme ja salve, mis toidavad ja rahustavad ärritunud nahka.”

Kaitse lapse huuli kuivamise eest

Sarnaselt näonahale kipuvad ka laste huuled proviisori sõnul külma käes rohkem kuivama. “Lapsed kipuvad kuivi huuli limpsima ja tulemuseks on punetav suuümbrus, mis teeb valu. Ärritust võib tekitada ka see, kui lapse suud ümbritseb sall või krae ning rääkides jääb niiskus sellele, hõõrdudes pidevalt vastu nahka,” toob ta välja. “Sellist ärritust saab leevendada salvidega ning edaspidi tasuks huulte kuivamise vältimiseks ka lapsele huulepalsamit määrida.”

Erilist erinevust Oolbergi sõnul laste ja täiskasvanute huulekreemides ei ole. “Küll aga tuleks laste puhul eelistada maitse-, lõhna- ja säilitusainevabasid huulepalsameid, sest kreemis sisalduvad lisaained võivad samuti olla huulte kuivamise põhjustajateks.”

Külmade käte ja jalgade vältimiseks kihiline riietus

Kuigi tihti küsitakse proviisorilt abi ka külmetavate käte ja jalgade abiks, on kreemide ja abivahendite asemel siin kasuks pigem kihiline riietus. “Kihiline riietus aitab õhul erinevate riidekihtide vahele pääseda ja sooja hoida. Samuti aitab naturaalsete materjalide, puuvilla või villariiete kasutamine. Praeguste miinuskraadidega võiks lapsel ka mitu paari sokke jalas olla, samas saapad ei tohiks olla liiga tugevalt ümber jala,” jagab Oolberg soovitusi ja lisab, et eraldi apteegivahendeid sõrmede või varvaste külmetamiseks olemas ei ole.

Väiksematele lastele soovitab ta panna kelgu alla katte ja imikuid tõsta kärusse, mida eelnevalt hoitakse toas, mitte õues. “Kindlasti ei tohiks last ka liiga paksult riidesse pakkida. Parim viis väikelapse kehatemperatuuri teadasaamiseks on tema kukla katsumine - mõnevõrra jahedad käed või jalad ei anna õiget signaali, sest imikute verevarustus pole selles vanuses veel päris välja arenenud.”

Samas soovitab proviisor siiski lapsi läbimõeldud riietusega ja mõistlikuks ajaks saata õue mängima ka siis, kui kraadiklaas näitab mitte liiga karme miinuskraade. “Lumes mängimine ja üleüldse väljas värske õhu käes viibimine on kosutav nii lastele kui täiskasvanutele. Lisaks soosib laste omavaheline koosmängimine nende arengut,” tunnustab ta ja soovitab tänavuse talve erakordseid olusid pigem hästi ära kasutada.

7 meelespead lapsega talverõõmude nautimiseks

1. Määri lapse nägu, huuled ja käed umbes pool tundi enne õueminekut külmakindla kreemiga .
2. Jälgi, et lapse suu ümbrus poleks salli või krae sees, mis hoiab niiskust suu ümber ja ärritab nahka.
3. Ära luba lapsel õues lund ja jääpurikaid süüa. Lumi ja jääpurikad muudavad huuled ja suu ümbruse niiskes ning märjaks ja nii võib pakane teha külmakraadide korral nahale liiga.
4. Kui laps on nohu, kuid palavikuta, tuleks temaga iga päev väljas käia. Võib tunduda uskumatu, kuid jahe õhk vähendab limaskesta turset ja seetõttu läheb lapsel väljas käies “nina lahti”.
5. Käreda külma korral ära jäta last üksi õue mängima või magama - 5 miinuskraadi puhul ei tee külm lapsele liiga, aga 15 miinuskraadi on juba külmetuse tekkeks piisav.
6. Külma saanud käte ja jalgade puhul riieta laps ka toas soojalt ning kihiliselt. Külmade varvaste ja sõrmede asetamise asemel sooja vette alusta esialgu kuivadest villastest kinnastest, sokkidest ja sallist, mis lapse kiiremini üles soojendavad.
7. Juhtub laps nohune olema aga palavikku ei ole, tuleks temaga ikkagi iga päev väljas käia. On ju endalgi kogemus, et jaheda õhuga väljas käies läheb nagu „nina lahti“. Ja nii see on, jahe õhk vähendab limaskesta turset.