Pole vaja last tagant kiirustada

Lapse puhul on loomulik, et ta eelistab pereliikmeid ja vanemaid teistele hooldajatele. Mida turvaliselt ta end suhetes teiega tunneb, seda lihtsam on tal teistega iseseisvalt tugev ühendus saavutada, kuid alles siis, kui ta selleks valmis on. Seda pole vaja tagant kiirustada. “Klammerdumine, igatsus ja armastusepuhangud võivad paista mõnikord küll liialdatud, kui õpi neid nautima: see tähendab, et laps on sinusse kiindunud. Mida kindlamalt ta end selles kiindumuses tunneb, seda vähem vajab ta pidevat kinnitust,” kinnitab Perry.

“Mu lapse jumaldab mind ja vajab mind välja. Ma pole kunagi kohanud meest, kes nii innukalt käituks!” ütles talle kord üks ema. Lõpuks õppis ka see laps – nagu kõik lapsed – ema nii iseenesestmõistetavaks pidama, et käib nüüd meeleldi teiste lastega mängimas ja pidžaamapidudel. Lastes iseseisvuse loomine tähendab paradoksaalselt tegelikult ootamist, kuni nad on valmis sinust lahti laskma, pole vaja neist eemale tõmbuda.

Midagi ei ole valesti

Perry selgitab, et kui laps on pisut tundlikum ja soovib su lähedust, pole midagi valesti. Ka pole midagi halba lapses, kellele meeldib üksi olla. Oleme erinevad ja seda on meie vajadusedki. Käime oma arengufaasid läbi omas tempos. “Ma ei anna sulle siinkohal õiget vanust esimeseks naeratuseks, iseseisvalt istumiseks või terve laulu mäletamiseks, kuna me pole mitte kuidagi alaväärsed, kui eri staadiumides erineva kiirusega areneme. Parim viis oma last igal perioodil aidata on tema vajadustele vastavalt käituda, et saaksite selle koos sinna kinni jäämata läbida. Seda pole võimalik tagant kiirustada või ignoreerida, kuna laps võibki sinna niimoodi lõksu jääda. Mida enam positiivset lapsesse varakult investeerid, seda vähem energiat kulutad hiljem,” annab Perry nõu.

Jaga
Kommentaarid