Kasvatusstiili määrab alati haav, selle ignoreerimine või märkamine ja sidumine. Teoreetiline teadmine, et me ei saa, ei oska, ei suuda oma lapsi kasvatada muudmoodi kui oma isiklikest lapsepõlve­haavadest defineerituna, on praktikas tõendust leidnud. Alles nüüd on mul silmad piisavalt avanenud, et tunnistada: