Ema Triinu sõnul oli ametlik tähtaeg päev hiljem, 25.02. „Kui küsiti tähtja kohta, tegime ise kogu aeg nalja, et jätke meelde, et tähtaeg on vabariigi aastapäeval. Sõnusime nime ja selle naljaga vist kuupäeva ära,“ rääkis Triin. „Saame igaks sünnipäevaks teha poisile kilutorti ja vähemalt on sünnipäeval vaba päev!“

Eelmisel aastal sündis Eestis 13 127 last. Pea iga kolmas beebi nägi ilmavalgust Ida-Tallinna Keskhaigla sünnitusmajas, kus sündis mullu 3941 vastsündinut. Sündide arv 2020. aastal oli võrreldes 2019. aastaga langenud.

Ida-Tallinna Keskhaigla sünnitusmaja ämmaemandusjuhi Vivian Arusaare sõnul sündis kogu nii Eestis kui ka ITK sünnitusmajas möödunud aastal vähem lapsi kui aasta varem.

Koroonaviirusele eelneval 2019. aastal nägi meie sünnitusmajas ilmavalgust 4218 last ehk 277 last rohkem kui 2020. aastal. Mullu laste sündide arv vähenes, kuna pered lükkavad laste sündi edasi.“

Pereloomise jaoks on oluline majanduslik kindlustunne ja möödunud aastat tabanud koroonakriis kindlasti vähendas seda märkimisväärselt. „Esimesed lapsed sünnivad perre alati, sõltumata sellest, kui ebastabiilne on majandus. Laste saamine ja pere loomine on ühe paarissuhte loomulik osa ja ka rasketel aegadel leitakse võimalus lapse saamiseks. Pigem jäävad keerulistel aegadel perre sündimata kolmandad ja sealt edasi lapsed. Seda on näidanud ka majanduslikud heaoluaastad, kui sündis palju kolmandaid ja neljandaid lapsi,“ kommenteeris Arusaar.

Kui vaadata, mis ootab ees sel aastal, siis on Arusaare sõnul näha, et rasedate arvele tulek on püsinud stabiilne ja suurt sündide kasvu võrreldes 2020. aastaga märgata ei ole. „Jaanuaris on nägi meil ilmavalgust 296 last, mis on võrreldes möödunud aasta esimese kuuga, kui sündis 329 last, tunduvalt vähem,“ tõi Arusaar välja.